FEATUREDIkus LiuNewsOpiniaun

Ajente Governu mak Kontra Uluk Regras EE da-sia !!!

Fahe Tutan

Tinan ida ho balun ida, lia-fuan Corona Vírus ka Covid-19, laos naran foun ona ba ema hotu nia tilun, maibe sai naran famozu liu naran ba buat hotu-hotu iha mundu. Rajaun tamba Labarik sira neébe seidauk asesu edukasaun mos koñese ona naran Covid-19. Vírus neé koñesidu tamba oho ema tokon ida resin ona iha mundu, no dalaruma sei liu tan númeru neé, tamba husi minute ba oras, no ba loron, ema kontinua mate, tamba Covid-19.

Nasaun hotu iha mundu, Luta ba Covid-19, hodi halakon, sai nuúdar ajenda prinsipal, tamba vírus neé, moras ida neébe daet husi ema ida ba ema ida, la koñese riku ka kiak, boót ka kiík, ferik ka katuas. Realidade neébe iha, ema barak tenke tanis, triste, mataweén, tamba ema neébe mate tamba covid-19, ema moris sei labele besik, no tenke hakoi seim partisipasaun família.

Iha Timor Leste, luta kontra Covid-19 hanesan responsabilidade ema hotu-hotu nian, tamba neé Estado RDTL buka meius hodi halo prevensaun, nuneé labele afeta ba sidadaun Timor-oan ho númeru populasaun tokon ida resin. Esforsu hirak neé mak xefe Estado RDTL dekreta Estado Emerjensia liu husi autorizasaun Parlamentu Nasional, hafoin Governu hatoó proposta ba Órgaun Lejislador, nuneé Governu hasai regras Estado Emerjensia hodi aplika, atu nuneé sidadaun hotu-hotu kumpri hodi evita propagasaun Surtu Covid-19 iha Timor Leste.

Regras hirak neébe Governu hasai durante periodu Estado Emerjensia ba prevensaun COvid-19 mak hanesan Fase Liman bebeik ho Sabaun, Diastansia Sosial, uza Maskara, labele halibur malu, no regras seluk tan bazeia ba Rekomendasaun Ministériu Saúde no Organizasaun Mundial Saúde (OMS) nian.

Timor Leste kumpri duni Regras Estado Emerjensia, desde Xefe Estado Francisco Guterres Lu-Olo dekreta iha Estado Emerjensia da-huluk iha fulan Abril 2020 no kada fulan ekstende toó agora. Kuandu Regras Estado Emerjensia neé implementa, sidadaun balun kumpri, maibe sidadaun balun mos la kumpri total regras, tamba kuandu iha ekstensaun ba Estado Emerjensia, balun konsidera Covid-19 iha Timor Leste inventadu, tamba kahur ho situasaun Polítika rai laran. Eihhhhpahhh…….susar tebes !!!

Durante Implementasaun Estado Emerjensia da-sia iha loron semana dahuluk tinan foun nian 2021, hodi suspende aktividade Eskolar, servisu Administrasaun Públiku, taka provizoriu Entrada Interansional hanesan Fronteira Terrestre no Aeroportu Internasional, suspende aktividade Relijiozu, no seluk tan, bazeia ba regras Estado Emerjensia neébe Governu fo sai. Iha regras neé, Governu husu ba populasaun sira, atu kumpri regras Estado Emerjensia, nuneé bele halo ona prevensaun ba Covid-19. Liga ba Regras neébe aplika iha Periodu Estadu Emerjensia, buat hotu nakfilak, la tuir realidade neébe iha, tamba sá? Neé perguntas boót ida ba ita atu hanoin? Maibe Hau hakarak atu haktuir realidade neébe iha, hodi hatan perguntas neébe iha, tuir faktus no realidade neébe akontese?

Iha capital Dili no Kapital Munisipiu sira, sidadaun sira barak la dun kumpri Regras Estado Emerjensia, tamba la iha Distansia Sosial, balun deit mak Uza Maskara, no balun deit mak fase liman bebeik, no barak liu mak la halo distansia sosial, mais pior liu kontinua halibur hamutuk liu ema naín 10 iha fatin públiku, hanesan akontese iha Aktividade Komersial, negosiu, animasaun ka Festa no aktividade seluk tan.

Situasaun ida neé konsidera, regras Estado Emerjensia ba da-sia hodi halo prevensaun ba surtu Covid-19, la kroat atu aplika ho rigor ba sidadaun sira, tamba movimentu kontinua lao hanesan bain-bain. Mais pior liu, foin lalais neé, ajente Governu barak mak kontra Regras EE da-9, iha neébe iha aktividade Tomada de posse ba Prezidente Autoridade Muinisipal sira. Iha neé mak foin utentes mídia sosial halo krítika makaás, no hateten, Lei neé vale ka afavor ba populasaun sira deit, maibe ba Ajente Estado la iha valor, maske sira rasik mak hamosu regras sira neé.

Governu hamosu tiha Lei, fo biban ba Igreja Katólika hodi suspende provizoriu Aktividade Relijiozo ka misa Domingu no Loron Santu sira nian, iha neé Igreja Katólika kumpri tebes regras, maibe Governu rasik kontra total, Ignora, finze la hareé, mais pior liur mahar ba Lei neébe Governu rasik hamosu. Situasaun neé hamosu lamentasaun barak iha populasaun nia leét, tamba autoridade Seguransa hanesan PNTL neébe aplika implementasaun Regras Prevensaun ba Estado Emerjensia, obriga sidadaun hotu, atu kumpri Regras EE, liu-liu bandu populasaun sira neébe halibur hamutuk.

Iha parte seluk, PNTL rasik fo seguransa ba Ajente Estado neébe halibur hamutuk liu ema naín 10, hanesan tomada de pose ba Prezidente Autoridade Munisipal foin lalais neé. Serake Lei neé vale ba Populasaun deit, neébe la iha kompetensia no poder? Parese pensamentu neé loós duni, no laos ai-sasik, maibe realidade neébe akontese durante neé.

Iha nasaun seluk, Estado Emerjensia neébe nasaun ida aplika, populasaun no Ajente Estado tomak kumpri duni Regras Lockdown, tamba tauk atu ema barak sai vítima. Iha Rai Italia, populasaun sira la kumpri regras Prevensaun ikus mai populasaun mak sai vítima, lakon vida. Ho situasaun neé, mak Nasaun hotu-hotu aplika ho rigor, la halibur halibur hamutuk ema barak, inklui Ajente Estado neébe halaó servisu; iha neébe Ajente Estado tomak halaó servisu liu husi liña internet iha rejidensia ida-idak, no taka mos Entrada Internasional, nuneé halo prevensaun vírus áat ida neé (covid-19).

Fila ba Timor Leste, konsidera Covid-19 hanesan brinkedus ida, tamba neé mak populasaun sira, liu-liu Ajente Estado hakarak halimar demais ho Vírus neé, tamba hamosu Lei, fila Kontra hikas, pois ejiji Populasaun atu kumpri, serake Vírus Covid-19 neé koñese Ajente Estado hodi la daet, ou tamba Ajente Estado iha osan barak, nuneé Covid-19 tauk no difisil atu daet ba sira, no Covid-19 neé gosta populasaun deit, tamba neé Ajente Seguransa obriga loós populasaun atu kumpri Regras Estado Emerjensia, maibe PNTL haluhan atu obriga no ejiji Ajente Estado, liu-liu membru Governu sira atu kumpri Regras Estado Emerjensia neébe Governu rasik mak hasai.

Tamba ida neé, konsidera ajente Estado la iha konsiensia moral maske sira ejiji konsiensia populasaun nian, Ajente Estado la iha Espíritu Nasionalismu, maske sira rasik ejiji Populasaun atu hametin Espíritu Nasionalismu no Patriotismu. Ajente Estado tomak mak finji no koko Corona Vírus invade Timor Leste, tamba neé kontinua autoriza no loke Entrada Internasional, karik ida neé konsidera hanesan projetu pilotu iha Estado tomak nia programa.

Tamba neé, atu solusiona no fo valor dignu ba Implementasaun Regras Estado Emerjensia da sia mak hanesan:

a) Ajente Estado tomak tenke iha konsiensia kumpri Regras Estado Emerjensia

b) Ajente Estado tomak tenke hatudu Ezemplu diak ba Populasaun sira

c) Ajente Estado tomak tenke iha espíritu Nasionalismu no patriotism antes husu populasaun kuda espíritu ida iha fuan

d) Estado tenke aplika loloós Regras hanesan Taka provizoriu Entrada Internasional nuneé la iha daet

e) Estado tenke rekoopera Polítika Ekonómia durante period Estado Emerjensia

f) Rekooperasaun Ekonómia labele iha intensaun Polítika

g) Rekooperasaun Ekonómia labele fo benefísiu ba Ajente Estado nia interesse.

Ita hotu espera, Implementasaun Regras Estado Emerjensia, sai alternativu ba prevensaun propagasaun Covid-19, nuneé labele daet ba populasaun sira. Hamutuk ignora interesse polítika, no prioritize Covid-19 hodi halo prevensaun iha ita hotu nia leét. Luta dala ida tan ba Covid-19, Luta ba Vída ita no Jerasaun tuir mai. Hateten LA HADAET COVID-19 IHA Timor Leste. REMATA

Hakerek Naín:Amito Qonusere AraújoJornalista RTTL-EPNúmeru Kontaktu +67077639282, E-mail amitortl@gmail.com

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *