Estrada Husi Abafala-Sentru Unidade 6, Difikulta Tebes Ba Komunidade Sira
Naunil Media (Baukau), Xefe suku Laisorulai de Baixo Julio Farkhus Pinto, informa estrada Abafala, postu Kilikai to’o iha sentru Unidade neen (6) kondisaun difikulta tebes ba komunidade hala’o viajen ba munisipiu no ba suku.
Tuir Julio komunidade no autoridade infrenta liu-liu estrada ne’ebé mak diresaun husi Abafala mai Kelikai to’o iha sentru unidade 6 ne’e difikulta tebes ba Komunidade no autoridade, emprezariu públiku no privadu sira ne’ebé mak asesu estrada.
“Ho kondisaun estrada dadaun ne’e, ami halo hela proposta ne’ebé apresenta husi empreza Uniceles mak mai halo sorfei ona, sira halo ona levantamentu dadus husi Abafala mai to’o iha Defalasi ne’e iha 22,7 Kilometru (KM). Ami ejije hela oinsa mak orsamentu anu fiskal 2021 ne’e governu bele konsidera lalais, tanba movimentasaun ne’e risku liu ba komunidade”, dehan Xefe suku Laisorulai de baixo Julio Farkhus Pinto ba jornalista sira, iha Laisorulai, kuarta (03/03).
Julio hatutan, transporte públiku ne’ebe hanesan mini bus hala’i tempu naruk, se kuandu kondisaun estrada mak ladiak nafatin Komunidade sira bele hetan dezastre.
Alende ne’e julio dehan, kona-ba energia eletrisidade ne’ebé mak sentru unidade (6) la asesu masimu mak suku Maluro, maibe suku 5 hanesa Bualale, Laisorulai de Cima, Laisorulai debaixu, Abo no Lelalai ne’e asesu pursentu 90.
“Ami-nia problema seluk mak Bee-moos tanba Komunidade hela mistura de’it, suku ida hakarak halo planu kanalizasaun dada bee-moos mai liu fali suku ida ba seluk. Entaun talves ita halo kanalizasaun ne’e didiak Komunidade balun bele estraga, depois ita provas ba deskonesidu tiha fali ida ne’e mos prekupasaun ba ami. Maibe, ami autoridade nudar responsablidade iha lokál oinsa bele hadia”, nia subliña.
“Iha ne’e bee matan no bee mota. Kuandu tenpu bai loron emprezariu ho kareta tanki sira ba tula bee-moos dook mak faan ba Komunidade, tanba husi bee mak hafoin fó moris ita. Bee nia funsaun ne’e multi komunidade balun ba kuru bee kuaze Kilometru 4. Depois Komunidade balun dadersan tuku 3 ba kuru ona iha dalan mak sira hetan dezastre ruma ita la espera”, Nia relata.
Nia haktuir, nu’udar autoridade suku sempre hato’o preokupasaun komunidade nian ba governu hodi ba munisípiu bele konsidera buat sira ne’e, tnba komunidade sosá bee bidon ida kustu $ 2.50.
“Ne’e la’ós ami indika de’it, maibé realidade ne’ebé mak iha. Tanba ema ne’ebé mak tula bee-moos presiza mina no liga mós ba kondisaun estrada hotu. Problema bee-moos maibé presija fundu ba kanalizasaun bee mak la to’o tanba ne’e mak ami iha planu apresenta ba munisipiu, iha tinan kotuk ami sorfei ema dehan ne’e presija fundu bo’ot”. Julio hatete.
Kona-ba PNDS nia dehan, PNDS halo duni kanalizasaun ba bee-moos nian kuandu tenpu udan bee iha, atu tama ba iha tempu bai loron bee hahú maran, tanba bee matan ki’ik.
“Iha tinan ida ne’e mak kanaliza hotu tiha, mak bee ne’e aat nafatin, ami autoridade lokál husi suku neen ne’e reforsa nafatin proposta ba governu atu nune’e bele kanaliza fila bee ne’e”. Tenik julio Ipe/Pau