FEATUREDIkus LiuOpiniaun

Seguransa Ai-han no Produsaun Agrikultura iha Periodu EE iha Timor-Leste

Fahe Tutan

Observasaun kona-ba Produsaun Agrikultura no Seguransa Ai-han. Hanesan País ida ne’ebé nia populasaun purvolta 84.5% (Dadus MAP 2012), to’os nain sira ativu halo produsaun agrikula sira hanesan; fos, batar, fehuk, aifarina, talas, nu’u, modo oin-oin no aifuan sira iha munisipiu sira inklui parte balun husi capital Dili.

Ita-nia konseitu seguransa ai-han ne’ebé Governu dezeña mak hasa’e produsaun doméstika no importasaun ba fo’os no produtu seluk ne’ebé ita nia produsaun laiha ka menus hodi responde ba demanda nasional. Ha’u-nia observasaun nota katak, Governu liu-liu Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) no Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) seidauk fo atensaun sériu liu husi formulasaun pólitikas públikas ne’ebé adekuadu hodi hasa’e produsaun rai-laran liu-liu fos no produtu esénsial seluk ne’ebé to’os oras ne’e sei importa husi paiz importador sira.

Dadus revela katak Ita nia demanda konsumu fo’os kada tinan 123.000 toneladas, produsaun fo’os iha rai-laran kada tinan 34.000 toneladas, sei iha defisit 89.000 toneladas ne’ebé presiza importa husi rai liur (Dadus MCIA, 2019). Situasaun ida ne’e akontese tamba taxa konversaun area natar ba funsaun social seluk kontinua aumenta, irigasaun barak iha kondisaun a’an no agrikultor balun desidi husik agrikultura hodi serbisu iha area seluk.

Husi prespetiva seluk, maske sei iha difikuldades oin-oin ligadu ho material no ekipamentu agrikultura, konektividade no ligasaun merkadu, mas agrikultor sira kontinua iha vontade halo produsaun ba plantas agrikulas ho variedade oin-oin iha teritoriu ne’ebé hetan apoiu husi organizasaun lokál no internasional sira inklui Governu. Produsaun agrikultura iha kontestu ne’e, gradualmente aumenta, maibé dala barak agrikultor sira enfrenta problemas ho merkadu. kondisaun estrada a’at, ligasaun no asesibilidade ba merkadu araska, agrikultor sira la hetan rendimentu sufisiente, afeta ba agrikultor sira nia motivasaun ba serbisu agrikultura menus.

COVID19 nia Impaktu ba Produsaun Agrikultura no Seguransa Ai-han

Realmente COVID19 lori impaktu negative bo’ot teb-tebes ba kadeia de valor (value chain) agrikultura nian. Wainhira ita koalia kona-bá kadeia de valor agrikultura, ita koalia kona-ba prosesu koerente ida hahu husi prosesu germinasaun, plantasaun, manutensaun, prosesamentu no ligasaun merkadu. Timor-Leste aplika Estadu Emerjensia kuaze tinan ida ona, iha ne’ebé limita movimentu agrikultor sira nian hodi halo produsaun no implika mos Governu nia politika no programas atu apoiu dezenvolvimentu agrikultura iha ita-nia rain.

Maske nune’e dau-daun ne’e ita akompaña iha media social no media mainstreaming sira katak produtus agrikula barak mak hetan estragadus tamba la bele mai Dili hodi halo tranzasaun kauza husi rejimentu serka sanitaria no konfinamentu obrigatoriu ne’ebé limita ema nia movimentu tama no sai husi Dili. Pratikamente Dili nudar sentru merkadu ne’ebé bo’ot liu tamba konsentrasaun populasaun no konsentrasaun atividades ekonómikas, wainhira agrikultór la lori sira nia produtu mai Dili, signifika sira nia produtu ne’e hetan deflasaun (folin tu’un) no hetan estragus wainhira laiha konsumendores.

Ha’u nia observasaun ida nota katak COVID19 lori dilema ida mai ita hanesan, menus stock modo no ai-han fresku iha Dili, iha munisipiu sira produtus agrikula estragadu; iha Dili folin produtu lokál sa’e makas, iha munisipiu produtus agrikulas la folin; populasaun sira iha Dili hetan problema asesu ba aihan nutritivu, agrikultor iha munisipiu hetan problema ho laiha rendimentu. Situasaun ida ne’e, gradualmente lori ita nia povu klase baixa sira enfrenta problema laiha rendimentu, hamlaha no moras tamba rezistensia isin lolon fraku.

Ita presiza duni intervensaun integradu ida husi Governu no entidade relevantes ba problema ne’e. Governu la apenas foka deit ba prevensaun moras hadaek COVID19, maibé mos presiza foka atensaun ba ema nia direitu asesu ba aihan ho seguru no saudavel, ema nia asesu ba rendimentu no asegura katak ema sei la mate tamba hamlaha. Tamba hirak ne’e nudar direitu fundamentu sidadaun sira nian iha País soberanu ida ne’e.

Rekomendasaun sira
Atu hata’an ba preokupasaun hirak iha leten, Ha’u nia rekomendasaun mak hanesan tuir mai ne’e:
Governu presiza asegura katak atividade transportasaun produtus agrikula husi munisipiu mai Dili laiha limitas ruma maibé presiza ho kontrolu ida rigor no adekuadu atu evita transmisaun local COVID19 nian.

Governu presiza asegura katak prosesu tranzasaun produtus lokal iha merkadu sira lao nafatin hodi prevende inflasaun nesesidade bazika iha Dili no deflasaun produtus lokal iha munisipiu.

Estadu presiza asegura katak laiha ema ida mak mate tamba hamlaha durante period lockdown ne’e, tamba ne’e nudar direitu fundamentu sidadaun ida nian no Governu iha obrigasaun atu hakonu.

Opiniaun iha leten la reprezenta Instituisaun ne’ebé ha’u serbisu ba maibé nudar opiniaun pesoal.

Husi: Leonardo F. Soares
Peskizadór iha Sentru Estudu da Paz – UNTL & Jestór iha ONG Institutu Matadalan Integradu (IMI) Ermera
Numeru kontaktu (+670 7748813) email – soaresleo99@gmail.com

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *