DesportuFEATUREDIkus LiuNews

SEJD Abrão: Líder Arte Rituais 77 no IKS-PTL Kontrola Membru Labele Pratika Krime

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Relasiona kumplitu entre Grupu Arte Marsiais (GAM) iha Munisípiu Díli, Sekretariu Estadu Juventude no Desportu (SEJD) Abrão Saldainha abisa ba  líder Arte Masiais Rituais 77 no Inkatan Keluarga Silat- Putra Timor Leste (IKS-PTL-bahasa Indonézia) tenke kontrola ba membru sira atu labele  pratika krime.

SEJD Abrão Saldainha ba jornalista sira hafoin dialogu ho Presidente    IKS-PTL, Silvestre Xavier Sufa no   Rituais  77 Abilio Soares, iha edifísiu Sekretária Estadu Juventude no Desportu (SEJD),  Sexta (26/03).

Tuir SEJD Abrão,  organizasaun rua  mai apresenta ona kona-ba sira-nian organizasaun hodi haree ba  kazu  ne’ebé mak foin dadaun akontese iha Díli  oinsa mak bele buka solusaun. Solusaun prátika ba  kestaun ne’e, kazu lori ba tribunál no autór ba krime tribunál aplika ona prizaun preventiva ba sira.

“Krime ne’e responsalidade individuál, organizasaun nian responsablidade  apela ba nian membru sira labele pratika krime, la iha organizasaun ida hari’i halo konflitu. Objetivu hari’i organizasaun la’ós atu ba tuku malu, maibé organizasaun  objetivu  atu defende nian an no transmite ba malu”, dehan Abrão.

Abrão hatutan, governu apela ba organizasaun rua ne’e nian  autór sira ne’ebé halo krime ne’e lori organizasaun nian naran, presiza responsabliza no fó hatene ba membru sira labele lori naran  organizasaun nian hodi kria konflitu.

 Tanba ne’e nai dehan, governu  halo esforsu diálogu ho GAM sira atu hari’i lejilasaun propriu, tuir interese estadu no públiku nian ne’e bele regulariza atividade arte marsiais iha Timor-Leste (TL). Maibé governu prekupa kona-ba konfrontu ne’ebé mak akontese iha loron hira liu-bá. Tanba dadaun ne’e TL mós sei  hela  kazu transmisaun  Komunitária ba moris Covid-19.

Kona-ba Prosesu registu GAM ne’e nia informa, agora dadaun sei rejistu administrativu hela seidauk finaliza tanba sei iha rekezitu  balun atu kumpri, la atumatika dehan sira pratika krime.  Rejistu  ne’e organizasaun sira iha diretu hodi rejistu ne’e nune’e   sei iha faze avaliasaun.

“Ami diskute ho líder GAM ne’ebé  relevante problema difikuldade atu interven ba organizasaun interna lei Arte marsiais hodi limita sira-nia movimentu. Governu  halo revizaun ba lei GAM liu husi Primeru Ministru hari’i  ekipa interministeriál ida atu fasilita diak liután, GAM sira atu  ajuda governu halo prevensaun ba konflitu”. Tenik nia

Iha fatin hanesan Prezidente   Arte Ritual 77, Abilo Soares haktuir,“kazu sira ne’ebé mak akontese ami responsablidade mós la hatene ohin SEJD no Komisaun Resjist Arte Martisiais (KRAM) bolu atu mensajén, responsablidade  ba kazu ne’ebé mak akontese”.

Abiliu hatutan,  se ikus  mai membru sira halo kazu individual ne’e kopera ba Lei no justisa tanba nasaun Repúblika Demokratiku Timor-Leste (RDTL) la’o ho justisa.

Líder  Arte Rituais no kulturais 77 ne’e husu, ba joventude loriku asuain iha Timor laran tomak espesialidade ba hirak ne’ebe Hela iha kapital Díli hahi no hadomi hodi kontribui ba dame hakmatek iha bairru.   Hadok  an hahalok provoka liafuan ne’ebé tendénsia kria viólensia. Tenke   kuda espírutu unidade nasionál hadok husi viólensia hasoru viólensia.  

Iha sorin seluk líder Presidente IKS-PTL Silvestre Xavier Sufa hatutan,  nudar autoridade organizasaun  IKS-PTL  to’o mensajén ba membru iha Timor laran tomak katak Organizasaun la iha autorizasaun atu halo viólensia no torturasaun. Tanba  institutu organizasaun iha nian organika  no rejimentu.

“Ita Hatene katak organizasaun iha nian regra no regimentu, la iha artigu ida hateten ema ida halo lei no filosofia Arte marsiais hateten konaba halo torturasaun ba nia maluk sira seluk moris iha nasaun Timor. Timor-Leste iha nian konstituisaun diretu demokrasia katak lei mak boot liu bainhira akontese problema entrega ba autoridade”, nia informa.

Ikus nia dehan, ba membru presiza hakmatek tanba dadaun ne’e iha situasaun serka sanitária no husu membru sira tenki kontribui pas. Bainhira Organizasaun avizu  tuir regra ne’ebé mak bandu. maibé membru sira hala’o nafatin  problema ne’e ema ida-idak tenke responsabliza ba aktu. Ipe

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *