Opiniaun

Juventude Leba Nahan Todan

Fahe Tutan

Tinan 46 liu ba sidadaun timor oan lubuk ida maka luta ho konsensia atu lori rai ida ba sai nasaun. Iha tinan 22 sidadaun timor lubuk ida maka hakarak desidi rai ida ne’e nia destinu ba independensia i ohin liberta duni rai ida ne’e tuir mehi sira ne’ebe erroi sira mate ona ba rai ida ne’e i oinsa mehi ba ita hirak ne’ebe sei moris iha Independensia ida ne’e? Tinan 19 ona moris nu’udar repúblika demokratiku timor – leste, konsiente ona katak buat balun halo ona husi lider nasaional sira ka klase Armada no Diplomata sira nian hodi hatan dadaun ba erroi sira ne’ebe mate ona sira nia mehi ba rai ida ne’e.

La sente no la hare katak ohin loron klase klandestina nian mos tenta atu lori sira nia mehi ba rai ida ne’e maibe ladauk fatin ka tempu tamba klase armada no diplomata sei satan hela iha oin, mais hein katak hahu ohin ba loron aban parese ke klase klandestina mos realiza ona sira nia mehi ba rai ida ne’e nia diak. Iha sorin seluk klase ida ne’be hanaran 12 de Novembru sira mos agora dadaun halibur ona bukae balun hodi tau iha kohe atu nune’e iha loron aban sira mos sei lidera rai ida ne’e.

 Iha kuartu sorin seluk iha hela klubu ki’ik oan ida maibe sedauk hanaran so hanaran deit gerasaun foun ne’ebe agora dadauk kasa hela bukae balun no hodi hela naha todan balun hanesan “juventude maka autor ba dezenvovlimentu, juventude maka fini ba nasaun, juventude maka promotor ba estabilidade” naha hirak ne’e sei folin iha loron ida no sei fo rendimentu ne’ebe maka’as ba rai ida ne’e no povu doben timor – leste.

Juventude maka autor ba Dezenvovlimentu

Naha ida ne’ebe tula hela ba Gerasaun Foun nia kabas, naha ida be todan tebes hanesan jesus kristu lori nia krus. Sente ou lasente naha todan ne’e atu folin ka la folin, fo rendimentu ka la fo rendimentu depende ba metodu negosiasaun iha merkadu. Ohin loron ita hare naha ida ne’e todan tiha ona maibe nafatin iha kondenasaun oin-oin husi negosiante seluk katak naha sei la folin no sei la fo rendimentu tamba naha hirak ne’e balun dodok no aat dadauk ona tamba kompetisaun ba negosiante sira sa’e maka’as los iha merkadu.

Atu hateten deit katak ohin naha sei la folin maibe loron aban sei folin iha merkadu no sei folin ba bebeik no naha todan ne’e sai kman no hotu iha merkadu. Naha sei la folin wainhira la iha merkadu.

“Ida ne atu fo hanoin ba Governu agora no Governu Foun ne’ebe mai tan no Mai tan katak Kampu trabalho ba Juventude Importante Duni”.

Juventude maka Fini ba Nasaun

Fini ida ne’ebe kari husi to’os nai’in sira hein katak fini hirak ne’e sei fo fali rezultadu diak iha loron aban atu nune’e amenta fini halo barak tan iha futuru. Fini ida ne’ebe agora dadauk to’os nai’in sira  koileta ne’e mesak fini ne’ebe diak deit maibe nafatin ida perturbasaun husi to’os nai’in seluk hodi hateten fini hirak ne’e balun fohuk ona no balun insektu sira komesa hobur dadauk ona. Fini ne’ebe diak presija tau iha fatin ne’ebe seguru atu nune’e bele uja to’o tempu naruk.

Fini sei sai fohuk wainhira la asegura

“Ida ne atu hateten deit katak Governu no Estadu tenke Kria Edukasaun ida mais kualidade atu nune Juventude hotu nebe Remata sira nia estudu tenke iha kualifikasaun nebe diak atu nune bele kompete iha kampu servisu atu kontribui ba Dezenvolvimentu Rai ida ne nian”.

Juventude maka Promotor ba Estabilidade

Promotor ida ne’ebe promove tebes estabilidade iha sosiedade hodi hatudu ba mundu katak sosiedade timor-leste moris iha situasaun ne’ebe normal. Los duni ke jueventude maka promotor ba estabilidade ita bele dehan katak juventude maka hanesan kurente ida ne’ebe dulas ka lori makina estabilidade maibe iha realidade oin seluk fo fiar ba juventude hodi leba hela buat todan ida ne’e maibe nafatin julga katak juventude maka autor ba kriminozu. Se kriminozu tamba sa labele promove talentu juventude sira nia hodi labele mosu agrupamentu ba situasaun sira ne’e. Makina bobot sira failha hodi lafo funsaun ba kurente kiik, dun fali ba kurente kiik mak la funsiona lolos ne makina bot mak lafunsiona hodi lian no provoka elementu makina seluk iha laran.

“Ida ne atu dehan mos katak Lider sira nebe ukun Rai ida ne’e tenke hatudu maturidade Politika nebe diak ba Gerasaun foun sira atu bele Banati tuir”.

Se juventude maka promotor lolos ba estabilidade tamba sa la kria kondisaun ba juventude?

Hare ba saida maka akontese iha Erra ida agora maka ne’e buat hotu juventude maka sala, juventude maka halo maibe matan delek no tilun diuk rasik ba sira nia hahalok ne’ebe halo ba juventude sira.

Hau la Kompara lider ida ho lider seluk liu husi Planu Dezenvolvimentu Ne’ebe Diferente maibe hau hatene katak imi nia Vizaun ida deit atu lori Nasaun no povu ba moris diak, seguru no saudavel.

Hau hatene katak uluk Funu kontra Okupasaun ilegal sira imi toba hamutuk iha Biti Ai-tahan no Sumasu Ai-abut, Hemu  We Debu no han Ai-han Fuik hodi ohin loron imi liberta rai ida ne ho Hakerek Naran Republika Demokratika Timor-Leste katak Estadu ida nebe mai husi povu nia hakarak Rasik ka soberania mesak.

Antes Remata Hau nia hau Sita liafuan balun nebe Motivadu tebes ba hau maka ne’e ” Realiza ba mehi sira nebe Eroi sira mate ba Rai ida ne maka Independensia no Oinsa Realiza mehi sira ita sei moris ba Rai ida ne’e?”

Obrigado.

Dare 31 Marco 2021

Abel De jesus dos santos ( Alias Malaka Dasi Hunu Kaileba)

(Opiniaun Hatun La’ós Responsabel Redasaun Naunil Media. Responsabel Husi Hakerek nain Opniaun)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *