Opiniaun

HAKILAR TAMBÁ LAIHA SERIEDADE GOVERNATIVA ATU GARANTE DIREITU LIBERDADE GARANTIAS PESOAIS NO DIREITU DEVÉR EKONOMIKU SOSIÁL KULTURA

Fahe Tutan

Opiniaun Hakekrek Nain  Tomas de Jesus albino

Repúblika Demokrátika de Timor Leste  nudar nasaun ka estadu de Direitu mai ho história ida ne´ebé mak naruk,liu husi sakrifika raan no ruin povu tomak nian iha batalla, terus hamlaha no hetan torturasaun husi invazor sira nia ukun iha periodu de tempu  hirak liu ba guera nian. Ohin loron ita goza liberdade  ida ne´e husi sira nia sakrifikasaun rasik ne´ebé sira mantein hó prínsipiu  mate ka moris ukun rasik an. Husi prínsipiu ne´e rasik ita hatene katak sira defende mós sidadaun nia direitu sira ba moris no saúde.

Ohin loron ita hasoru hela problema ka krize husi pamdemia covid-19  iha país Timot leste  ne´ebé afeta ba ema nia saude liuliu munisípiu Díli, Baucau no Viqueque nian ho nune´e  ita nia orgaun  colegial sira Aplika estadu emergensia ( EE ) bá da-12 hanesan faze kontinuidade iha Estadu RDTL  . Husi aplikasaun EE nee nia fundamentu previsto iha artigu 25º (Estadu esesaun) distingi modalidade rua estadu sitiu no estadu emergensia. 

Iha baze fundamental ne´e rasik  fo espasu ba governu  hodi promove modalidade EE, ho razaun observasaun saúde públika nian liu husi sentru integradu jestaun de krize (CIGK) katak evolusaun surtu -19 ou virus korona iha munísipiu Dili hahu husi dia 7 de marsu ate 1 de abril total 493 pozitvu no aumenta kada loron (dadus husi pajina facebook CIGK) SURTU covid 19 sai nu´udar problema estadu  nian.

Liuliu saúde, no virus ne´e afeta ona sidadaun lubun ida iha munísipiu Díli tuir dadus husi saúde kásentru integradu gestaun krize (CIGK) nian. Husi dadus refere fó hanoin nafatin bágovernu hodi buka alternativu ne´ebé adekuadu no garantidu hodi proteje sidadaun nia saúde no moris di´ak.

Husi decreitu lei PN Lei nº 5/2021 de 31 marsu autoriza renovasaun estadu emerjensia  bá da-12 no decretu. Ne´ebe preve iha artigu  4º alinea (a) suspende sirkulasaun internasional iha kontrolu sanitarius iha portu no aeroportu  no postus fronteira terrestre atu evita  risku propagasaun epidemia,(b) suspende mos direitu liberdade no liberdade sirkulasaunbá hela fatin proria obrigadu tenki liu husi autoridades públika  sei halao  teste  ba ita nia saúde antes ba munisípiu seluk, ho objetivu reduz  risku no kontájiu hodi kombate  epídemia (c) suspende mos Direitu manisfetasaun, (d)suspende liberdade cultu ka fiar ema kolektivu nian(e)suspende direitu eduksasaun (f) Direitu propriedade no vida ekonomia partikular nó mós Direitu resistensia no mos iha artgu 6º lei ne´e rasik garantia Direitu sidadaun ne´ebéhaktuir iha alinea (a) garantia moris,(b) garantia integridade fizíka,(c) garantia kapasidade sivíl no sidadani,(d) garantia la bele retroativa ba lei penal,(e)defeza prosesu kriminal, (f) garantia liberdade konsiensia religiaun nian,(g)garantia direitu atu la simu tortura,(h) garantia atu la simu tratamentu krúel ka at sira no (i) garantia laiha diskriminasaun (lei 5º/2021 de 31 marsu).

Justifika de´it katak husi artigu 4º no artigu 6º lei ne´e rasik nia efeitus positivus tebes ba sidadaun, ho objetivu atu garante direitu liberdade ema idak idak nian no Direitu Dever Ekonomiku Sosial Kultura hodi benefisia no protesaun ba Direitu constituisional nudar leis restritivu neebe preve iha artigu 24º  limita Direitu liberdade no garantias sei halo deit ho lei (CRDTL).

Iha realiade no situasaun surtu ka pamdemia covid-19 governu rasik laiha  jestaun ida ne´ebe sistematiku atu garante implementasaun diak hodi responde ba nessesidade sidadaun nebe ihakonfinamentu domisilíaria ho obrigatóriu.

Iha pontus balun hau hakarak mensiona em geral relevante ho afektasaun covid-19 hanesan virus da´etSerka sanitariu  ka konfinamentu  obrigatoru ne´e lei mak haruka sidadaun hotu dadaun ne´e iha Dili, kumpri no halo tuir regras saude mundial nian (OMS) sira hatan sim tamba tauk mate ba virus korona. Governu aposta planu hodi hamosu lei renovasaun EE la apar ho realidade sidadaun nian. Lei 5º/2021 de 31 marsu. Problema sira agora enfrenta iha Díli mak serbisu la lao iha uma deit, estudante sira hela kos lahetan aihan husi governu, hakarak fila ba múnisipiu, eskola online iha balun online no balun lae.

Husi aspektu hirak hatudu katak lei refere fo hela afirmasaun ba nai ulun sira atu hanoin luan ba sidadaun lubuk ida ne´ebé apertadu hela ho Komfinamentu obrigatório ne´ebe liga ho pamdémia ka surtu covid -19. Governu rasik mak diskriminasaun ka kontra lei oan ne´e. Populasaun inklui estudante ezizi no hakilar hakarak fila ba sira nia munisipiu ne´e tamba sira senti prejudikadu no la tahan ona bá sira nia moris ne´ebe laiha ona liberdade atu buka osan no aihan hodi bele asegura sira nia vída liuliu saúde.

Ikus liu atu garante estabilidade governativa  mak nai ulun sira tenki utiliza sistema hirak ne´ebé pertinente hó seriedade no maturdade bele sai paradigma diak ba sidadaun hotu hotu nune´e bele garante liberdade, saúdeno moris sidadaun nian dignu tuir lei  kánormas konstitusional. Buka meius lalais hodi solusiona problema ne´ebé povu enfrenta,husi komportamentu hirak ne’e mak sai konfiansa iha Estadu  ida hahu ohin ba oin. Atu garante saúde no moris iha liberdade  periodu covid 19 tenki garante aihan ba populasaun  hotu hotu hodi sira bele kumpri  konfinamentu obrigatóriu ka normas sira nebe previsto iha lei refere atu nune´e la bele sai vitíma ka lakon vida uluk ba hamlaha molok surtu covid-19  ka corona virus afeta to´o halakon populasaun sira nia vída.

Tasi tolu Joao paulo II

02/04/2021

(Opiniaun Ne’e Hatun La’ós Responsabel Redasaun Naunil Media. Responsabel Husi Hakerek nain Opniaun)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *