FEATUREDIkus LiuNewsSaude

Vasina Covid-19, Odete: Sistema Imunidade no Proteje Moras

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Ministra Saúde (MS) Dra. Odete Maria Freitas Belo hatete, simu ai-moruk vasinasaun moras COVID-19 atu hasa’e ema nian sistema imunidade no proteje moras.

Tuir Ministra Odete vasina  katak substânsia ida ne’ebé ema dezenvole utiliza mikroorganisme ka kutun (baktéria, virus, fungus, protozoa) ne’ebé iha kondisaun inaktivadu bele mos iha kondisaun mate, proteina antijénika, konstrusaun sintétika ka derivadu biomolekuler, ne’ebé ema matenek na’in sira dezenvolve hodi fó ba ema bele mos ba animal hodi bele halo prevensaun no mitigasaun ka tratamentu tuir moras ne’ebé mak akontese. Maibé vasina neebé mak agora peritu ka matenek nain sira dezenvolve iha iha tempu pandemia COVID-19 nian laran ne’e vasina ba ema, la’ás ba animál.

“Saída mak vasinasaun  fó aimoruk vasina ba ema, hodi bele ajuda ema nia sistema imunidade ba dezenvolvimentu protesaun hasoru moras. Vasina kontem mikroorganismu ka virus ne’ebé inativudu, bele mos virus ne’ebé moris ou virus neebe mate, ka bele mos protein ou veneno ka partikel ruma husi organismu ka mikroorganismu ne’ebé ita labele haré ho matan so bele haré liu husi ekipamentu laboratóriu naran mikrokóspoiu ne’ebé imunizasaun prosesu ne’ebé ema hahú hetan protesaun hasoru moras liu husi vasinasaun. Termu imunizasaun, frekuentemente ema uza intercambiavelmente ho vasinasaun ka inokulasaun”, dehan Mnistra Odete jornalista sira liuhusi zoom meeting, sábadu (03/04).

Sa’ida mak vasina AstraZeeneca governante ne’e explika, provizoriamente governu Timor-Leste foti desizaun atu sosa ka simu doasaun vasina ida deit mak Vasina AstraZeneeca. Tuir loloos ita hatene de’it mak vasina nia naran tuir moras ne’ebé mak ema hakarak prevene izemplu vasina sarampu. Ne’e iha mundu tomak koñese mak vasina sarampu laiha tan naran seluk. Maibé diferente ho vasina ba Virus SARs COV- 2, ne’ebé ita hatene vasina ita ne’e ema fó nia naran oin-oin izemplu mak hanesan Vasina AstraZeneeca, Vasina Pfizer, Vasina Moderna, Vasina Sputnik, Vasina Sinovax, Vasina Sinopharm No seluk tan.Naran hirak ne’e foti rasik husi fábrika neebé produs vasina. No naran vasina hirak ne’e mós ita bele halo diferensa entre vasina ho naran sira ne’ebé ohin hau temi.

Oinsa ho vasina AstraZeneeca nia dehan,  Astrazeneeca ninia karakter mak hanesan tuir mai Vasina AZ ne’e produs iha fábika naran Oxfor-University AstraZeneeca. Maibé Fábrika ida ne’e fó mós lisensa ba nasaun seluk atu bele produs mak hanesan India / Serum Institute of India, Korea / SK Bio Corea no Australia.

Maski nasaun seluk hetan lisensa hodi mós halo produsaun maibé ninia naran nafatin AstrazeNeeca  Substânsia neebé uza hodi produs vasina AZ mak ema bolu naran: Viral Vector katak fábrika uza modifikasaun husi gen vector seluk nian, hodi halo vasina AZ, Vasina AZ 99% ninia administrasaun hanesan ho vasina seluk katak ita tenki simu doze 2, eseptu vasina Jensen & Jensen no vasina AZ sei sona iha ita ema nia múskulu deltoid liman kba’as karuk ho siringa ninia pozisaun o ângulu 90 / sudut 90 Derajat, Vasina AZ ita bele armazena iha temperatura 2-8 grau Celcius hanesan mós ho vasina sira seluk hanesan vasina Sinovax, Novavax no J&J no Karakter seluk mak: Bainhira ita nia armazenamentu diak no konserva ho didiak, katak mantein tempratura adequadu 2-8 grau Celcius, vasina ninia kualidade bele aguenta to’o fulan nen. Hansan mos ho vasina Pfizer, Sinovax, Novavax no J&J.

Oin sa Vasina AZ ninia kualidade, efikásia no seguransa nia hatete, iha inisiu kedas Ministériu Saúde (MS) hamutuk ho parseiru, ajensia importante sira halo diskusaun oin sa atu halo selesaun ba vasina neebe adekuadu ba Timor Leste. Primeiru ekipa buka dalan oinsa bele asesu ba vasina ne’ebé adekuadu,  Tuir mai, Governu estabelese Komisaun Interministerial ne’ebé ho ninia kompozisaun sira hodi deskute, estuda, dalan atu bele halo selesaun ba vasina COVID-19, Liu husi prosedimentu lubuk ida, Ikus mai Komisaun Interministerial deside adere ba COVAX fasility, hanesan organizasaun ida neebé ajuda no fasilita nasaun kiik sira hodi bele hetan asesu ba vasina COVID-19 maibé tenki preenxe kriteria neebe COVAX Fasility, konfigura ona. Ikus liu Komisaun Intermnisteriál ho Komisaun tékniku sira tuur hamutuk hodi deskute Timor Leste ninia kondisaun hodi ajusta ho vasina sira neebe mak preparadu atu bele lori ba merkadu.

Kritéria sira mak hanesan hili vasina ne’ebé iha ona Emergency Used List ka tama ona iha lista prekualifikasaun OMS nian, signifika katak vasina ninia efikásia diak katak bele redus gravidade husi COVID-19, bele mós redus pasiente ho COVID -19 ba iha Hospital , automatikamente ita espera katak sei la nesesida alta asistensia iha ICU, no bele prevene ema mate tanba COVID iha ita nia rain.

Haree ba vasina ninia kualidade: vasina ne’e rasik tenki konsistente ho ninia purity, ninia koor, ninia iis, inklui ninia potensia, seguransa no efikásia, konforme Autoridade Reguladora OMS nian ho evidensia konabá vasina ne’e rasik ba populasuan ida espeifiku iha kontestu ida espesífiku mós vasina ninia seguransa, katak. Vasina ida seguru sei laiha reasaun adverse ka efeitu kolateral ne’ebé bele hamate ema ka halo ema moras todan. Maibé sempre iha reasaun sira hanesan: Moras iha kbaas ou sona fatin, isin manas no kole isin moras. Hili   tipu vasina ne’ebé uza virus ne’ebé la replikativu no no Hili vasina neebé bele konserva iha fatin malirin neebé ejiste ona iha Timor, mak fatin malirin ka frigorífiku ho temperatura 2-80Celcius

“Haré ba vasina batch primeiru, ne’ebé sei to’o iha ita nia rain ho kuantidade mínimu mak 24,000 dozes, tan ne’e vasina ida ne’e sei fó uluk ba professional saúde sira ne’ebé servisu no fó atendimentu direta ba kazu COVID-19. Signifika katak ita sei sei iha ema na’in 24.000 mak sei asesu uluk ba vasina refere ho ninia interval ba doze segundu entre semana 8 to’o semana 12”. Tenik nia. Vit

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *