FEATUREDIkus LiuNegosiuPolitikaUncategorized

Manuel Vong : ‘Expo Dubai Oportunidade Di’ak Ba TL’

Fahe Tutan

Naunil Media(Díli), kordenadór jeral expo Dubai Manuel Vong deklara, Expo Dubai Hanesan Oportunidade di’ak ba Nasaun Timor Leste hodi partisipa iha atividade Ho Nivel Mundial.

Kordenador deklara, objetivu husi expo iha Dubai ne’e lori mós Nasaun Timor- Leste hodi hetan oportunidade ne’e atu bele partisipa atividade iha nivél Mundial.

“Ha’u hanoin benefisiu direita no indireita iha hotu, benefisiu direita ita nia prejensa iha nivél mundial hasoru malu ho ita-nia belun sira husi Nasaun 195, i lafasil hanesan membru estadu ne’ebé maka partisipa ne’e direita. Seluk tan maka benefisiu ekonómiku konserteza oportunidade atu halo investimentu ba iha área haat ne’e, karik iha investidor ruma ne’ebé maka mai”

Tuir nia Atividade haat ne’ebé governu disidi ba expo dubai mak hanesan Turismu, ospitalidade, Agrikultura no Peskas, Petroleo no Minarais, Transporte logístikas no infra-estruturas.

“Liuhusi ita-nia Governante nomós Timor-Leste Bussines forum ne’ebé maka bussines to bussines. Iha área haat ne’e, hein katak ho ita-nia Governante sira-nian prejensa ita-nia bussinesman bele hasoru malu ho bussinesman parseiru sira husi Paises seluk hamutuk 195”,

Nia hatutan, orsamentu ne’ebé maka atu aloka ba atividade iha expo Dubain mai husi Orsamentu jéral estadu hamutuk 1 Milliaun ekivalente 30% no husi parseiru sira 70%.

“Orsamentu ne’ebé maka atu aloka, iha 1 milliaun 30% mai husi Orsamentu Geral estdau 2021 (OGE), apoiu mós husi ita-nia parseirus liu-liu uni emirat Arabe, ho apoiu materiais ne’ebé maka ita kuantifika osan porvolta de 2.300 tal, ita haree katak 70% apoiu sira husi parseirus”, Nia relata.

Koordenador informa, produtu sira ne’ebé maka atu lori ba Dubai dadaun ne’e iha kontentor laran, no produtu sira ne’ebé maka mai husi setor privadu sira, sei haruka lista uluk ba Dubai, sira aprova lai hafoin hatama ba iha kontentor. Nune’e mós ekipa ne’ebé maka atu ba hein pavillaun iha expo Dubai hamutuk 12 ne’ebé maka kompetensia ba iha área haat nomós liñas Ministériais haat ne’ebé maka disidi para atu bele ba.

Iha fatin hanesan komisariu Comicão Anti-Corrupção (CAC), Sergio Hornai deklara kona-ba atividade ne’e sira nia parte sei akompaña hodi haré oinsá ho benifisiu loloos husi atividade refere.

“CAC bele iha koñesimentu hodi akompaña husi inisiu hodi hatene ninia objetivu, retornu, politika ekonomika ba estadu RDTL ne’e saida ba povu? ho ida ne’e maka ita hakarak kordenasaun instituisional ida atu bele hatene”, komisariu esplika.

CAC realsa, sira laiha kompetensia atu impede atividade ne’e, maibé Governu iha kbi’it atu responsabilidade.

“ CAC laiha kompetensia atu impede instituisaun estadu, maibé ha’u hanoin Governu iha kbi’it instituisaun ka komisaun ida ne’ebé maka designadu ba expo ne’e, sira iha autoridade para atu bele kaer sira-nia responsabilidade hanesan ema Timor oan”, dehan komisariu.

Komisariu akresenta, orsamentu estadu CAC ho sosiedade jerál tenke akompaña ba iha programa ida ne’e, no fó nafatin hanoin ba iha Governante. RIT.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *