FEATUREDIkus LiuNewsPolitika

TL-EUA Asina akordu ba Reablitasaun Aeroportu Baucau

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Vice primeiru Ministru no Ministru ba Planeamentu no Ordenamentu, Jose Maria dos Reis, Informa asinatur memorandum entre nasaun rua no Timor- Leste no  Estadus Unidus Amerika, ne’e  atu bele hahu ona halo reablitasaun ba Aeroporto Baucau.

“Ho Memorandu rua ne’e, Timor-Leste no Estadus Unidus Amerika sei foti medidas atu bele hahu projetu reabilitasaun konjunta ba Aeroportu Baucau, no mos atu hahu diskusaun entre parte rua kona-bá apoiu potensial ba setór aviasaun sivil Timor-Leste nian, ne’ebé sei bele ajuda dezenvolve programa atu promove desenvolvimentu ekonómiku no diversifikadu ba área aviasaun sivil”, dehan Vice primeiru Ministru no Ministru ba Planeamentu no Ordenamentu, Jose Maria dos Reis ba jornalista sira iha serimonia asina akordu iha edifisiu MPO Fatuhada  segunda (28/6)

Iha serimonia asinatura akordu ne’e embazadór EUA ba Timor-Leste Kevin Blackstone sente orgulho ho asinatura memorandum ne’e hanesan mós ezemplu di’ak ba relasaun rai rua nian.

“Ha’u orgullu ho parseria besik no mútua entre Estadus Unidus Amerika no Timor-Leste, Memorandum sira ne’e reflete parseria siguransa no ekonómia tempu naruk entre Estadus Unidus Amerika no Timor-Leste”, dehan Embazadór  EUA iha Timor-Leste Kevin Blackstone.

Nia hatutan, ami orgullu atu apoia dezenvolvimentu komponente Aéreo FalentiL Forsa Defeza Timor-Leste   (F-FDTL),  nian ne’ebé sei ajuda proteje Timor-Leste ninia soberania no direitu ekonómiku.

“Projetu Aeroporto Baucau sei kria oportunidade ba dezenvolvimentu ekonómia, inklui turizmu iha parte leste nasaun ne’e nian”, katak nia.

Governu Timor-Leste hato’o pedidu apoiu reabilitasaun Aeroporto Baucau ba Governu Estadus Unidus Amerika iha tinan 2018 no Memorandum Intendimentu ida ne’e reflete komitmentu EUA nain ba pedidu ne’e, dehan nia.

Projetu ne’e, finansia husi Ministériu Defeza Estadus Unidus ho alokasaun orsamentu millaun $10.6 hodi hadiak kapasidade Timor-Leste nian iha área siguransa, asistensia umanitária no operasaun sira ba dezastre naturais, hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómia ida ne’ebé resiliente no diversifikada, nia haktuir.

“Projetu ida ne’e inklui doasaun aviaun Cessna 206 ida fábrika iha Estadus Unidus Amerika, instalasaun ba bareira (lutu) siguransa, konstrusaun armazen ba ekipamentu no ekipamentu Amérika nian ho kualidade a’as hanesan kareta tula kombustivel, kareta bombeirus, forklift, kamioneta rua Ford F-350, kareta hamos pista no veíkulu apoiu seluk ba siguransa ekipamentu aeroportu nian”, nia esplika.

Nie dehan, Aviaun ne’e sei inklui ho kámera ho teknolojia avansadu atu F-FDTL utiliza ba observa Timor-Leste nia área marítima inklui hodi responde ba dezastre naturais. Ana

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *