FEATUREDIkus LiuNewsTeknologia

TIC Timor Ho ANAS Asina MOU Kona-bá Serbisu Informatika.

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Prezidenti Teknolojia Informasaun  komunikasaun (TIC Timor) Roberto Caetano de Sousa Visenti, Informa asina mou ida ne’e atu fó apoiu ba kona ba servisu informatika ne’ebé mak ANAS presija instituisaun bazíku hanesan Website, kria Email office ANAS no mós haree kriasaun nomeia baze dadus.

“ Asina nota intedimentu ho ANAS objetivu principal, ohin ami simu pedidu husi ANAS atu fó apoiu kona-bá servisu informatika sira ne’ebé mak ANAS presija iha tempu agora, enkonru badak ne’ebé mak TIC Timor halo ho ANAS liliu oinsa atu idenfika apoiu sira presija imediatamente sai ho bazeia ba pedidu ne’ebé mak hato’o mai iha TIC,  presija los apoiu hanesan instituisaun bazíku sira hanesan ohin kona-bá Website ANAS nian, kria email office ANAS nian, no haree mós ba kriasaun nomeia baze de dadus ba ANAS,” Dehan Prezidenti TIC Roberto Caetano de Sousa Visenti ba jornalista sira iha salaun ANAS Kaikoli Díli, Sesta (09/07).

Nia hatutan, serimonia ida ne’e atu ofiasiliaza operasaun ne’ebé mak konkorda ona entre instituisaun rua ne’e, atu fornese servisu sira ne’ebé mak ANAS hato’o ne’e, papél importannte Tic Timor nian hanesan ajensia ne’ebé mak hari bazeia ba dekretu lei  29/2017 nia papél importante mak atu fó duni solusaun, ne’e mak instituisaun estadu sira presija iha imformatiku,  ita bele temi iha área saida de’it hahú husi dezenvolvimentu aplikasaun, kriasaun plataforma eletroniku sira, kria ba servisu elektroniku sira, hare’e kona-bá konektividade  no ambitu governu elektroniku nian”,Tenik  nia.

 Koperasaun ida ne’e autoridade ANAS ho nia pesoal sira iha munisípiu 12, sira bele aproveita fasilidade kabo fibratika terestre ne’ebé mak governu iha ita estende tó iha munisípiu 12 ho fasilidade ne’ebé mak ita konklui 2019 autoridade ANAS, iha nivel munisípiu sira bele uza fasilidade ne’ebé mak TIC iha data senter TIC Timor nian atu asesu informasaun sira lokalmente, Dehan nia.

“Internet mós sira bele asesu nafatin ba servisu baziku sira hanesan EMAIL no Website sira ne’e hanesan normal, ita mós iha prosesu hanesan alende ho ANAS ajensia mós halo ona kooperasaun hanesan ho instituisaun por volta 44 ital ne’ebé mak konkorda atu halo kooperasaun hanesan ho nia servisu ne’ebé mak la hanesan tuir sira nia nesesidade, TIC fornese servisu area informatika bazeia ba nesesidade kada  instituisaun, tanba barak mak asentraliza sistema iha TIC hanesan PNDS iha munisípiu 12, sira sentraliza hotu ona sistema informatika iha TIC, entaun objetivu husi kooperasaun ida ne’e mak fó apoiu maximu ba ANAS atu iha área informatika nian, sira bele halaos sira nia servisu intermu prosesu servisu ba publiku,” katak nia.

 Hanesan ohin esplika ona ba ajensia TIC ne’e mak iha futuru depois asina MOU ida ne’e, ami husu se bele avansa lalais ho prosesu tekníku sira atu nune’e komesa iha ona sinkronizasaun entre TIC ho ANAS I.P,  atu bele komesa kria ona instituisaun kona ba baze dadus sira, oinsa atu halo dokumentasaun sira, Dehan nia.

“Dadus ne’ebé agora dadun eziste sistema elektronika seidauk iha, maibé durante ne’e dadus ne’ebé ita kolekta hanesan komersialmente ne’e iha, maibé dadus ne’e dalaruma ita bele dehan “kotu kotu” tanba kondisaun ida ne’ebé ita koalia, dalaruma ita labele asegura politikamente no pesoamente mós, enatun ami hanoin impotante tebes tenki iha kooperasaun, Nia haktuir.

Razaun saida mak ami halo kooperasaun ida ne’e primeiru mak razaun ami hanoin autoridade nasionál hanesan ajensia foun ida ne’ebé halao nia funsaun importante tebes, nia sai ajensia ne’ebé ahlo politíka nasionál ba área rekurusu bee Timor-Leste inklui bee ba agrikultura, bee ba industria no komersiu, ba atividade bee hotu nia mak sei regula nia funsaun lubuk ida nia mak sei halo monitoriza no fiskaliza, Dehan nia.

Ikus liu nia dehan, ita presija kria kondisaun ida ne’ebé ita bele dehan seguru atu nune’e iha kontinuasaun ba aban bainrua, iha ita nia funsaun bele koalia hanesan bainhira  mosu inundasaun ne’ebé mak funsoens ANAS nian atu bele koordena iha futuru, foin dadaun iha pasadu loron 4 Abril ne’e ANAS la mosu iha ne’ebá, tanba ita foin mak komesa ita la iha fasilidade, INA

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *