FEATUREDIkus LiuNewsSaude

MS Hamotuk ho OSM Konsulta Matan ba Komunidade iha Manufahi

Fahe Tutan

Naunil Media (Manufahi), Segunda loron (02/08) ne’e Minitériu Da Saúde servisu hamotuk ho Organizasaun Saúde Mundial iha Timor-Leste (OMSTL) durante semana ida  fó tratamentu ba komunidade sira ne’ebé mak sofre moras matan iha munisípiu Manufahi.

Tuir vise ministru saúde, Bonifasio Dos Reis Mau-Coli, Infoma matan ne’e importante ba nia moris hodi haree mundu nia furak.

 “Saúde matan ne’e importante teb-tebes, tanba matan mak ita bele lori halo atividade haree buat oi-oin,  haree paisazem ne’ebé furak, no buat ne’ebé mak importante iha ita nia isin lolon presiza atu kuidadu, haktuir Vise Ministru iha nia deskursu ba jornalista segunda(02/08) iha serbisu saúde Same munisípiu Manufahi.

Nia hatutan, moras matan ne’e kauza husi faktor lubuk, mak hanesan ida faktor ida hanesan labarik sira ne’ebé mak moris mai nia hasoru kedas matan aat, no sira seluk mak afeta husi moras ka menus vitamina, ho ida ne’e husu ba inan aman sira tenke lori kiik oan sira ba hospital hodi konsulta atu nune’e bo’ot la bele afeta ba sira nia matan.

iha fatin hanesan Reprezentante, Saúde Mundial iha Timor-Leste, Arvind Mathur, hateten, ha’u atan resik sente kontente tebes ba iha atividade ida ne’e, tanba atividade ida  ne’e atu fó hanoin ba komunidade sira bele kuidadu a’an, no agradese bo’ot tebes ba iha ministériu da saúde bele lori dotor espesialista sira hodi halo tratamentu ba ita nia komunidade ne’ebé mak sofre hela moras matan.

“Durante ami mós hala’o atividade ida ne’e ba iha munisípiu hitu ne’ebé mak lao ona, no espesialmente ba iha Manufahi, tanba husi parte saúde ho nain ulun munisípiu servisu hamotuk hodi lori dotor espesialista sira tó mai iha fatin ida ne’e”,  Dehan  OMSTLArvind Mathur

Entretantu Administrador munisípiu Manufahi Arantes Isaac Sarmento, Sublina hanesan serverdor povu ida iha munisípiu Manufahi agradese tebes ba iha parte saúde,  ho ninia parseiru ne’ebé mak servisu hamotuk durante ne’e,  hodi halo tratamentu ba komunidade sira ne’ebé mak hasoru hela problema matan.

“ha’u sente atividade ida ne’e importante tebes ho ita bo’ot sira nia tulun, bele ajuda tebes komunidade sira ne’ebé mak hakarak teb-tebes halo tratamentu ba sira nia matan”, Tenik nia. NFM

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *