FEATUREDGeralNews

CAC FÓ POSSE BA ESPESIALISTA ANTI- CORRUPÇÃO NAIN- 11

Fahe Tutan

NAUNIL MEDIA (DÍLI),  Comissão Anti-Corrupcão (CAC) fó tomada de posse ba Espesialista Anti-Corrupcão (EAC) ba kargus diresaun no xefia na’in 11 ba tinan 2021-2023.

Tuir Komisariu CAC Sergio Hornai, Hatete Serimonia tomada de posse ne’e atu alkansa servisu konsolidasaun estadu nian, no kontribui iha instituisaun hodi kombate korupsaun iha Timor-Leste.

“Ohin serimonia tomada de posse ne’ebe maka fó hakat ba ita-nia ezersisiu ba konsolidasaun estadu ninian, oinsa maka bele kontribui ba iha instituisaun ida ne’e, no oinsa maka atu bele eradikasaun ba iha komabate kriminalidade korupsaun nomos kriminalidade organizasaun sira, posivelmente tama iha territoriu juridisaun Timor-Leste”,  dehan Komisariu CAC  Sergio Hornai ba jornalista sira iha nia diskursu iha  edifisiu CAC Farol,  kinta 05/08.

Nia hatutan, Objetivu prinsipal husi tomada de posse atu halo konsolidasaun ezistensia instituisaun indepedente hanesan orgaun Polísia  espesializada,  ba iha kombate kriminalidade korupsaun nian atu presta no amostra ninia ezistensia ba iha komunidade.  

Nia dehan, iha juramentu ne’e hatudu responsabilidade no kompleta estrutura hodi hametin kooperasaun sira.

“Ohin ita-bo’ot sira-nia juramentu hatudu responsabilidade bo’ot ida ba ita-bo’ot sira, oinsa atu kompleta ita-nia estrutura atu nune’e bele apoiu faze maka’as liu ba ita-nia asaun sira iha politika,  prevensaun nomós investigasaun kriminalidade no hametin ita-nia kooperasaun sira”, Nia haforsa.

Nia akresenta, vizaun no misaun hanesan mandamentu ida atu nune’e bele halo artikukalasaun servisu ho loloos.

“vizaun no misaun sai hanesan mandamentu ida ba ita, ha’u komprimitidu  iha ha’u nia terseiru mandatu hanesan komisariu,  hakarak halo artikulasaun servisu ida ho loloos no tebes duni, para bele implementa ka fortalese instituisaun ida ne’e nia ezistensia”, Nia esplika.

Iha fatin hanesan Diretór jerál prevensaun no sensibilizasaun  Rosario Salsinha Araújo reprezentante tomada de posse,  agrdese ba Nai Maromak ba loron ohin hodi marka istória importante ida ne’e hodi organiza serimonia solene, tomada de posse ba kargu diresaun xefía sira ne’ebé sei hamutuk ho komisariu CAC Konsidera profisaun ba tinan 2021 to tinan 2023.

“Agradese ba onra no konfiansa tomak ne’ebé Komisario CAC konseita ba kargu Diresaun xefía sira, hodi simu responsabilidade ida ne’e atu kontinua lidera hamutuk durante mandatu komisariu sira ne’e. Tanba Responsabilidade ida ne’ebé la’o simples fasil iha nia implementasaun, responsabilidade ida ne’ebe ejiji nia komponenete iha partisipasaun no kooperasaun mutuoa hodi fahe no jere todan no kaman sira”, Katak nia.

Nomós responsabilidade mak ejiji disiplina no realidade tomak, responsabilidade ejiji esforsu no enerjia, responsabilidade ida maka ejiji integridade lideransa nian, responsabilidade maka sei rejeita hahalok desobedensia sira hodi la tau prekupasaun privadu sira ba asuntu komuni nasaun nian no povu nian, Nia enkoraja.

Nia parte katak, loron ohin simu tan konfiansa no fiar husi Komisariu CAC hodi prontu simu responsabilidade atu asegura nafatin nia mandatu sira.

“ohin ami simu tan fiar husi Sr Komisariu CAC ho gratidaun lealdade  no dignidade no ba konfiansa  tomak ami mos prontu atu simu responsabilidade sira ne’ebé bo’ot atu asegura nafatin durante ami nia mandatu”, Dehan nia.

Nune’e Ministru presidensia no konsellu Ministru Fidelis Manuel Leite Magalhães,  Informa atu monta ba votus balu husi ita bo’ot sira,  tomada de posse ne’e kna’ar ne’ebé ita-bo’ot sira ohin simu iha vertente ket-ketak,  vertente ida mak haree ba uma laran, haree ba kapasidade instituisional ne’e rasik, no oinsa atu modeniza kapasita di’ak liu tan CAC no haree ba iha investigasaun no ba servisu sira ba liur no prevensaun.

“parabens ba ita bo’ot sira  simu ona posse, tanba iha mudansa institutional ne’ebé barak hafoin ita harii CAC, maibe luta kontra korupsaun nune’e bele susesu iha ita-nia rai presija ita bo’ot sira kuadru sira ne’ebé professional liu, treinaduekiparadu nomós iha kbi’it tomak konfundi lei atu  bele halo imi nia servisu. Tanba ne’e mos espesial tebes karik la iha kuadru profesional mak CAC sei la hamrik no sei la iha komanda respeita no la iha konfiansa publiku,” Dehan Ministru Fideliz.

Oitavu Governu ne’e apresia  CAC nia knaar tomak ne’ebé maka investe ba iha prevensaun korupsau.

“Se CAC rasik la hatudu ezemplu la sai hanesan balkaun no efisensia boa Governasaun ba gestaun susar tebes ba ita-bo’ot sira,  atu hala’o ita-bo’ot sira nia kna’ar hanesan orgaun Independente ida ne’ebé maka espesializadu ba iha krimi Korupsaun nian. Ha’u apresia husi CAC rasik investe barak ba prevensaun ne’e importante,  tanba sem prevensaun ita-nia jerasaun foun sira aban bainrua maka prekupa liu ho konkista material sira Inves valor sira seluk ne’ebé maka bele produs sidadaun ida ho integridade”, Ministru informa. RIT

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *