FEATUREDIkus LiuNewsSaude

Variante Delta Invade Dili, CNRT Deskonfia MS Mak Lori Husi Ermera

Fahe Tutan

Naunil Média (Díli), Deputada Bankada Congresso Nacionál de Reconstrução de Timorense (CNRT), Bendita Magno deskonfia ekipa husi Ministériu Saúde (MS) ne’ebé ba hala’o vizita iha Munisípiu Ermera, mak konsege lori variante delta mai iha Sidade Dili.

“Bankada CNRT hetan katak,ekipa husi Ministériu Saúde ne’ebé ba halo vizita iha munisípiu Ermera mak lori variante Delta ne’e tama mai Dili”, Dehan deputada CNRT, Bendita Magno,diskusaun (EE),iha sala plenária PN,tersa,(24/08).

 Nia haktuir, Saida mak Bankada CNRT ko’alia durante ne’e akontese daudauk ona, Tanba ne’e,Governu liu husi Ministériu saúde deklara katak variante Delta tama ona Timor-Leste, la hatene variante ne’e.

Nia dehan,tama husi ne’ebé maibé derepente de’it mosu iha ona munisípiu Ermera, no ikus mai tama mai iha Dili.

“Tuir informasaun ne’ebé Bankada CNRT hetan katak, ekipa husi Ministériu Saúde ne’ebé ba halo vizita iha munisípiu Ermera mak lori variante Delta ne’e tama mai Dili,” Tenik Deputada ne’e.

 Bendita realsa, hot-hotu nonok de’it, laiha ema ida mak hakarak foti responsabilidade, no to’o ikus, buat hotu tau todan ba povu nia leten, katak povu mak ba halo atividade ilegál iha fronteira mak lori Delta tama iha Ermera.

Ho nune’e, CNRT lamenta ho servisu Sentru Integrada ba Jestaun Krize (SIJK) tanba hamosu pániku komunidade nia le’et hodi halo relatóriu loro-loron relata katak variante Delta mak tama ona mai Timor-Leste no hahú oho ona Timor-oan sira.

Maske iha SIJK halo relatóriu maibé nia relatoriu rasik ne’e kontradís rasik ho pániku ne’ebé sira lansa ba povu nia leet.

Tanba iha relatóriu ne’ebé sentru integrada ba jestaun krize fó sai, hatudu momos katak laiha diferensa entre obitu sira ne’ebé liu tiha ona ho obitu foun ne’ebé SIJK deskonfia kauza husi variante Delta.

 Tanba ne’e, obitu sira hotu mai ho situasaun komún ida, katak moras sira ne’e mate tanba “sofre nanis ona moras grave” liu-liu pasiente sira ne’e sofre “failansu komplikadu iha órgaun prinsipál sira.

 Maske, dadauk SIJK tenta buka atu ezajera kauza obitu ho variante Delta.

maibé dadus estatístika kontinua hatudu katak la mudansa siknifikativa entre kazu pozitivu akumula no númeru obitu.

Iha dadus estatístika mós kontinua hatudu ka taxa mortalidade Covid-19 iha Timor-Leste mantein iha 0.3 porsentu, no taxa sobrevivénsia ka taxa rekuperasaun kontinua mantein iha 99.7 pursentu.

Enkuantu ne’e,ho Bazeia ba dadus husi SIJK iha loron 23 Agostu 2021, hatudu katak total kazu akumuladu iha 14,403 ho obitu na’in 49 ka obitu iha 0.3 pursentu husi kazu akumuladu ne’ebé iha.

Nune’e Dadus ida ne’e,konsistente ho dadus Covid- 19 mundiál ne’ebé hatudu obitu iha 4.4 milhões husi totál kazu 212 milhões, katak taxa sobrivensia ba Covid-19 mantein entre 98-99 porsentu.

Iha nasaun India ne’ebé sai moris fatin ba variante Delta, dadus estatístika hatudu katak taxa sobrevivénsia iha 99% ka husi kazu 32.5 milhões, totál ne’ebe rekupera iha 31.7 milhões.

 Ba dadus estatístika iha Timor leste rasik, no mos ho dadus husi nasaun seluk no dadus mundiál kona Covid-19, Bankada CNRT konsidera katak estensa estadu emerjénsia ne’e sai tiha ona ábitu rotina ba polítiku sira atu kontinua sulan no prejudika povu nia moris.

Iha estensaun estadu emerjénsia ba dala sanulu- resin-tolu (XI), Bankada CNRT ezije ba Governu atu fó sai dadus obitu durante tinan ida nian husi kazu naun-covid-19, ka obitu husi moras seluk nian, maibé Governu la fó sai dadus sira ne’e to’o ohin loron.

Iha fulan-abril tinan ida ne’e, Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál fó sai dadus katak iha tinan ida nia laran, husi 2020 to’o Marsu 2021, veteranu no membru klandestina ne’ebé rejista iha konsellu Iha fulan-abril tinan ida ne’e.

Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál fó sai dadus katak iha tinan ida nia laran, husi 2020 to’o Marsu 2021, veteranu membru klandestina ne’ebé rejista iha konse veteranu hamutuk besik na’in-500 mak mate tanba sofre moras oin-oin.

maibé ida ne’e,la hamosu pániku ba Governu, enkuantu Governu rasik maka hamosu fali pániku iha komunidade nia leet kona-ba perigu husi Covid-19 ne’ebé durante tinan ida tomak foin hamosu obitu na’in-49.Ana

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *