FEATUREDIkus LiuPolitika

Komisaun E Sei Apresenta Problema Mota Loes Iha Audénsia OJE 2022

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Deputadu Frente Revolusionáriu Timor-Leste Independensia (FRETILIN) Marito Mota, husi Komisaun E trata asuntu infraestrutura hateten, sei aprezenta problema Mota Loes ba Governu iha audensia públika ba proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE tinan fiskál 2022.

“Karik ho audénsia orsamentu jerál estadu ida agora, Komisaun E Infraestrutura, sei aprezenta preokupasaun ida ne’e para bele tau iha orsamentu tinan oin mai, tanba tuir autoridade sira katak, Mota Loes tinan-1991 nia luan la to’o 900 metru, maibé agora dadaum ne’e nia luan kuaze kilometru (km) rua liu ona.

Bainhira preukupasaun ida ne’e Governu la atende, tinan 2021 maka inundasaun ne’e bei-beik, sei afeita ba komunidade lubuk ida nia uma, eskola, inklui klínika”, dehan Membru Komisaun E Deputadu Marito Mota, iha PN, Sexta (17/09).

Nia hatutan, Iha tempu uluk transmigrasaun Indonézia nian, uma hamutuk atus-rua maka okupa iha ne’eba, no kada uma-ka’in ida, sira-nia rai ektare ida ho balun, maibe agora laiha hotu ona tanba impakru husi mota.

“Signifika ita soma katak rai ektare hira maka lakon tiha ona, ita hatene Loes ne’e rai ida produtivu tebe-tebes, ita ko’alia produtu lokál ita presiza asegura i salva rai ida ne’e.

Maske situasaun ne’e, Xefe Suku Guiso no Lisadila hato’o ona ba Governu, inklui mós hasoru ona Ministériu Obras Públiku (MOP), ho Gabinete Primeiru Ministru (PM), maibé sira seidauk hetan resposta, tanba ne’e maka sira hakarak atraves ba komisaun E asuntu infraestrutura atu bele reforsa liu sira-nia preukupasaun ida ne’e, sé la atende, tinan ida ne’e inundasaun ne’e bebeik, sei afeita tomak ba eskola, klínika i ba komunidade nia uma lubuk ida iha ne’ebá”,nia relata

Deputadu Marito akresenta, Kona-ba kestaun inundasaun em-jerál ne’ebé akontese iha loron 4 fulan-abril, Governu lori duni ho orsamentu ratifikativu hodi aprezenta ba PN, tanba atu responde ba fatin sira ne’ebé idetifikadu ona ih teritóriu tomak, maibé la’ós prevé ba problema mota Loes.

 “Tuir ami Komisaun E hatene katak, ratifikativu ne’e la prevé iha ne’eba, ida ne’e maka sai preukpuasaun ba ami Komisaun E, no la sala semana oin ami sei halo fiskalizasaun ba iha suku rua ne’e no komisaun E ejize Governu atu aselera ona hari’i bairro foun ba vítima inundasaun”, nia hato’o.

Membru komisaun E akresenta, tanba ho mudansa klimátika lanina, udan no anin bo’ot ne’ebé sei mosu iha tinan ida ne’e, ba Timor-Leste sei afeta gravé liu tan inundasaun sira ne’ebé iha tinan 2020 no 2021.

“Ha’u hanoin katak, medida ne’ebé Governu foti, tenke atende ho emerjénsia ou lalais. Se la’e buat balun ne’ebe ke estraga iha tinan kotuk e tinan ida ne’e, ita seidauk hadi’a, mosu tán ida i orsamentu bo’ot liu tán”, nia salienta. Ana

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *