FEATUREDIkus LiuNewsOpiniaun

CNC Ho Komíte Orientador 25 Hala’o Selebrasaun Memorandu Entendementu

Fahe Tutan

Naunil Media (Dili), Centro Nasionál Chega (CNC), hamutuk ho komité Orientador 25 hala’o selebrasaun memorandu ba entendementu, juventude luta ba memoria no esperansa husi povu ida nian.

Liu-husi Konferensia Imprensa ne’e, Direitor Ezekutivu Centru Nasional  Chega (CNC), Hugu Maria Fernandes hateten, Centru  Nasional Chega ho Comite Orientador 25 nu’udar  meiu ida transparensia kontabilidade  ba Públiku ba fi’ar ne’ebé maka estadu no Governu fó ba instituisaun rua ne’e.

 “Ohin ha’u hato’o ona katak, nota de  intendementu ne’e iha objetivu bo’ot rua, primeiru atu hametin kapasidade instituisaun rua nian, hanesan ita hotu hatene instituisaun rua ne’e estadu  maka hari’i ho nia natureza júridiku servisu ne’ebé maka espesifíku ba Centru Chega ho mandatu ne’ebé dekretu lei iha.

Mandatu atu promove implementasaun rekomendasaun Chega nian nomós rekomendasaun Pre-memoria Atspen, hanesan ema hotu hatene relatóriu Chega la’os atu hatete nu’udar Livru istoria Timor nian, maibe nu’udar rejistu ofisial primeiru Governu Estadu Timor-Leste nian halo ba ita-nia memoria pasadu sira”, dehan Direitor Ezekutivu CNC liu-husi Konferensia imprensa iha Salaun enkontru CNC Balide, Dili (28/09).

Direitor Ezekutivu CNC hatutan, maske iha relatóriu CNC seidauk kempletu maibé CNC ho Komité Orientador 25 sei hametin nafatin kapasidade instituisaun rua ne’e.

“Klaru iha relatóriu ne’e, buat hotu seidauk kompletu komponente hotu iha ita-nia istória ne’e, karik temi oituan de’it entaun ho ida ne’e maka ami hanoin katak Parseria ida ne’e ho Komité Orientador 25 sei hametin liu tan parsela balun ne’ebé maka karik seidauk kompletu iha relatóriu Chega nian.

 CNC nia luta ba ukun rasik-an iha dimensaun oin-oin maka hanesan dimensaun Politika, dimensaun Violasaun Direitus Umanus, ida ne’e maka parseira importante ida  no hametin kapasidade instituisaun rua ne’e, Instituisaun rua ne’e mai ho nia kapasidade rekursus instituisionál ne’ebé maka di’ak.

Ami hetan eransa husi servisu komisaun apoiamentu verdade rekonsiliasaun ho millares dokumentus iha ne’e, arkivu kona-ba ema nia memoria no arkivu kona-ba ema nia partisipasaun instituisaun sira nian, Joven organizasaun resisténsia sira-nia, nomós arkivu sira kona-ba komunidade Internasionál  nia envolvimentu iha Timor,” nia esplika.

Nia relata, fahe mós rekursu ema nian iha CNC ho rekursu ne’ebé sufisiente atu fahe esperénsia kona-ba oinsá halo peskiza kona-ba pasadu,  nomós husi aspetu preservasaun memoria ko’alia nian, tanba CNC iha rekursu kapasidade sistema polítika ne’ebé maka estabelesidu karik bele tulun Komité Orientadora iha prosesu dokumentasaun, prosesu preservasaun arkivu evidénsia sira ne’ebé maka dadaun ne’e kolleta hela.

Partikularmente tinan oin CNC sei estabelese sentru arkivu foun modernu oituan ho digitalizasaun, atu bele fahe  rekursu sira ne’e hamutuk para depois bele rai hamutuk dokumentus no memoria pasadu sira ne’e di’ak ho seguru i mós asesivél ba Nasaun ida ne’e.

Iha fatin hanesan, Prezidente Komité Orientador 25 Constâncio da C. Pinto “Terus” haktuir Komité Orientador 25  mós iha instituisaun foun ida ne’ebé kria iha tinan 2017, liu-husi rezolusaun konsellu Ministru mai ho kna’ar espesifíku atu hakerek istoria partisipasaun da Juventude iha luta ba ukun rasik-an nian. San

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *