AgrikulturaFEATUREDIkus LiuNews

Selebra Ai-Hun Sira, UE Aprezenta Filme Ha’at

Fahe Tutan

Naunil Média (Manatutu), Embaixadór Uniaun Europeia (UE) iha Timor-Leste, Filme ha’at importánsia ai-hun sira nian iha kultura tradiosionál.

 ” Fonte buka-moris  no asaun klimátika hatudu ona ba dahuluk filme haat ne’ebé fora husi Dili, kona-ba importánsia husi ai-hun sira ba agrofloresta no mitigasaun mudansa klimátika,kona-ba sira nia kualidade místiku no oinsá sira kontribui ba kriasaun fonte buka-moris foun no futuru sustentável ida ba povu Timor-Leste. Dehan Embaixador UE, Andrew Jacob, ne’ebe Naunil asesu, liu husi pagina oficial UE, Domingo, (14/11).

Nia haktuir, Filme sira ne’e dokumentáriu tolu no “making of ” ida  hatudu iha Salão Paroquia husi suco Batara iha Manatutu, Laklubar.

Embaixador ne’e afirma, eventu sei halo lansamentu bainhira filme sira ne’e hatudu foin primeira vés ba públiku restritu, hala’o iha rezidénsia Prémiu Nobel da Pás no Eis-Prezidente Repúblika Ramos-Horta, iha Metiuat,eis-prezidente mos sei partisipa iha lansamentu distrital iha Laklubar. 

Filme hirak ne’e prodús tanba ho apoiu husi Parseria ba Agroflorestál Sustentável (PSAF) Ai ba Futuru ne’ebé hetan finansiamentu husi Uniaun Europeia no Ministériu Kooperasaun no Dezenvolvimentu Ekonómiku Alemaña (BMZ). 

sira hato’o mensajen inspiradó ida kona-ba oinsá komunidade lokál sira, ho sira-nia matenek, valór no servivu makas, iha oin atu proteje no dezenvolve ai-hun no ai-laran sira iha Timor-Leste, hodi nune’e kontribui ba mitigasaun no adaptasaun ba alterasaun klimátika sira, ne’ebé iha Uniaun Europeia nian Akordu Matak (EU Green Deal) nia laran. 

Embaixadór Uniaun Europeia ba Timor-Leste, espera katak, filme sira ne’e sei entretein fó inspirasaun no loke ita nia matan ba importánsia husi ai-hun no ai-laran.

 Andrew akresenta, ne’e nu’udar rekursu ida ne’ébe bele jere rendimentu lokál, kria kampu de traballu no buka moris foun. 

“ sira mos nu’udar asset ida ne’ebe bele uza globálmente ba komérsiu emisaun no mitigasaun mudansa klimátika. Haktuir nia

Filme haat ne’e, “Oan-Mane husi Manukoko, Guarda husi Ai-hun sira” husi Bernardino Soares, “Ai Ba Moris” husi Tom Hill, “Ai-hun Tolu, Estória Tolu”  husi Lena Lenze no Making of  “Estória Tolu, Nasaun Ida, Timor-Leste Furak” husi Jawad Rayyan, iha tempu badak sei hatudu iha Atauro. 

Ezibisaun liu tán husi filme sira ne’e sei hala’o iha forma husi roadshow iha Baucau, Lautem, no Manatutu, no Vikeke maka hatudu ona iha fulan Agostu. Distrutu sira ne’e maka alvu haat husi projetu PSAF-Ai Ba Futuru. 

Atu to’o ba audiénsia internasionál, filme sira ne’e haruka ona ba festival sinema sira realsiona ho meiu ambiente no mudansa klimátika, hanesan “Filme Krize Klimátika”, ne’ebé agora hala’o tuir okaziaun COP 26, iha Glasgow, Eskósia, no ba “Festival Film Independente Jakarta nian”, iha Indonézia.

 Husi filme sira ne’e, rua mak selesionadu ona ba Festival Filme iha España no Festival Sinema iha Olánda,”tenik nia.Ana

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *