FEATUREDIkus LiuNewsPolitika

Prezidente Repúblika Promulga Alterasaun Dahuluk Ba Lei Sistema Saúde

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Díli, 19 novembru 2021,  Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, horseik, 18 novembru,  iha tuku 15.00, promulga  Dekretu Parlamentu Nasionál númeru 53/V husi Parlamentu Nasionál kona-ba alterasaun dahuluk ba Lei númeru 10/2004,  Lei Sistema Saúde, no aprova medidas esesionais no temporárias hodi hatán vijilánsia sanitária ba pandemia moras Covid-19.

Promulgasaun alterasaun dahuluk ba Lei Sistema Saúde bele ona aplika restrisaun balun ba ema nia direitus atu proteje saúde públika. Tanba ne’e, estadu la presiza ona implementa estadu emerjénsia. 

Implementasaun estadu emerjénsia uluk hala’o tanba nu’udar medidas preventiva no kontrolu atu hases sidadaun hotu-hotu husi kalamidade públika ne’ebé bele mosu husi Covid-19 liuhusi suspensaun ba direitu, dever no garantia balun ne’ebé konsagra ona iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste.

Iha Lei númeru 10/2004, 24 novembru, preve ona, além ezisténsia sistema vijilánsia epidemolójika, medidas vijilánsia sanitária. Lei ne’e sei konsolida kuadru normativu ne’ebé fó-sai iha Lei Sistema Saúde, hodi haforsa kapasidade ordenamentu jurídiku atu hatán ho efikásia ba ejizénsia ba nesesidade protesaun vida no sidadaun ida-idak nia saúde.

Redasaun foun ba artigu 10 husi Lei Sistema Saúde, Parlamentu Nasionál atribui kompeténsias foun ba autoridades saúde nian relasiona ho vijilánsia epidemiolójika. Nune’e, lei ne’e fó dalan ba autoridades kompetentes relasiona ho vijilánsia epidemiolójika bele halo ezame médikus ba ema se de’it, rekolla amonstras biolójikus no korrespondente testes laboratoriais, restreiu ba kontaktus no vijilánsia no monitorizasaun, hanesan mós inspesiona baladas no produtus biolójikus sira.

Ba kestaun vijilánsia epidemiolójika, sidadaun idaidak no profisionais no instituisoins saúde, públiku no privadus tenke kolabora ba fornesimentu dadus relevantes iha aplikasaun rekomendasoins husi autoridade kompetentes.

Artigu 11 númeru 1 ko’alia kona-ba vijilánsia sanitária ho aksaun sira atu elimina, diminui no prevene risku ba saúde públika no interven iha problema sanitárius, produsaun no sirkulasaun ba bens no prestasaun servisu ho interese saúde abranje vasinasaun, kontrolu sanitáriu bens no servisu, lokal, edifisius, portus, aeroportu no fronteiras, deskontaminasaun no desinfektasaun, aprensaun ba produtus no suspensaun atividades ne’ebé prejudika risku ba saúde públika.

Diploma ne’e hetan aprovasaun ho unanimidade iha Parlamentu Nasionál, iha 3 novembru 2021.

Tuir Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, artigu 57, konsagra direitu fundamental ba saúde no asisténsia médika no sanitária no Estadu iha dever atu promove no kria servisu nasionál saúde universal, jerál no gratuitu.

Pandemia Covid-19 ne’ebé mosu iha Xina no hadaet ba mundu, inklui Timor-Leste, ba dahuluk rejista kazu transmisaun coronavirus, iha marsu 2020, husi ne’ebá kedas Estadu deside implementa estadu emerjénsia nu’udar sasukat atu hases-an sidadaun hotu-hotu husi kalamidade públika ne’ebé bele mosu husi Covid-19. Liuhusi implementasaun estadu emerjénsia ho ninia medidas prevensaun sira Timor-Leste konsege iha kontrolu ba Covid-19, ohinloron iha de’it kazu esporadiku iha munisípiu Dili, Baucau no  Bobonaro no munisípiu sira seluk la rejista kazu pozitivu Covid-19.  Desde marsu 2020 to’o 18 novembru 2021, Timor-Leste rejista kazu pozitivu hamutuk 19.814, no hamate ema na’in-122. #Ana

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *