FEATUREDGeralIkus LiuNews

PN Tenki Inkluzividade no sustentabilidade Ba Ema Ho Defisiensia

Fahe Tutan

Naunil Media (Dili), Deputadu Parlamentu Nasional (PN), komisaun F, ne’ebe trata asuntu Saude, Seguransa Sosial, no Igualidade Jeneru, Noe Ximenes, Informa, PN tenke inkluzividade no sustentabilidade ba ema ho defisiensia.

Komisaun F iha PN ne’ebe trata asuntu, Saude, Seguransa Sosial, no Igualidade Jeneru, nia intensaun prinsipal  atu hare’e asuntu ema ho defisiensia tenke sai prioritizasaun ba estadu Timor-Leste (TL), mak tenke asegura inkluzividade no sustentabilidade ba ema ho defisiensia.

Prezidente Komisaun F PN, Noe Ximenes kasu lia hirak, hafoin partisipa seminariu, ba ema ho defisiensia, iha City 8, Manleu, Tersa, (30/11).

Iha momentu furak ida ne’e, Prezidente Komisaun F, Noe Ximenes, hateten, Seminariu ne’e atu bolu entidade relevantes sira tau matan no hanoin hamutuk saida mak ita atu halo ba asuntu defisiensia iha TL

Nia haktuir, Seminariu ne’e atu tau hamutuk orsamentu ba ema ho defisiensia, ne’ebe aloka ona iha Orsamentu Jeral Estadu (OJE), 2023 montante hamutuk, $ 203 milhoes.

Enkuantu ratifikasaun ba de’it iha Komisoes Estadus Unidus nian ne’e hamutuk $ 44.219 mil, mak propoin ona atu ba ema ho defisiensia.

Iha Fatin hanesan, Diretor  Ezekutivu, Asosiasaun Defisiensia Timor-Leste (ADTL),  Sergio da Silva haktuir, Seminariu ne’e foku liu ba asegura politika no planu OJE ho sensivel asuntu ema ho defisiensia.

” Seminariu ne’e partisipa husi parte relevantes hanesan, Sekretaiu Estadu ba Komunikasaun Sosial (Sekoms), Ministeriu Edukasaun Juvendute Desportu (MEJD), Ministeriu Saude (MS), Ministeriu Solidariedade Sosial no Inkluzaun (MSSI), ho linha Ministerial sira seluk, ne’ebe mak asegura ba asuntu ema ho defisiensia iha TL.” Tenik nia.

Nia hateten, Seminariu atu hare’e alokasaun rekursu ho implementa politika.

” Enkuantu ida ne’e har’e 

liu-liu atu asegura alokasaun rekursu hodi implementa politika sira ne’ebe mak iha, no foka liu ba Planu Aksaun Nasional (PAN) defisiensia aprova iha Fulan kotuk.” Haktuir Serjio

Dadaun ne’e ADTL rejista ema ho defisiensia iha Kapital hamutuk 3.000 i tal.

” Maibe ema ho defisiensia hirak ne’e iha ne’ebe ita la hatene, no situasaun ida ne’ebe ami akompania barak liu inan aman sira esklui tiha nia oan defisiensia Sira”. Nia relata

Enkuantu tuir dadus ne’ebe  iha Ema ho defisiensia iha teritoriu Timor laran tomak hamutuk, 38.118. LTS

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *