FEATUREDGeralIkus LiuNews

Adelaide Orgullu Espoza PR Fahe Informasaun Kona-bá Moras Kankru

Fahe Tutan

Naunil Media (Liquiçá), partisipante hanesan mós feto potensial Munisípiu Liquiçá Adelaide do Santos ba Espoza Prezidente Repúblika ne’ebé mak fahe informasaun kona-bá moras kankru.

Feto potensial Munisípiu Liquiçá ható lia hirak ne’e ba jornalista sira hafoin simu informasaun husi Gabinete Apoiu Atividade Conjuze ho ekipa iha salaun MSSI Liquiçá, Maumeta, Kinta (16/12).

“Ha’u Orgullu tanba ida ne’e Informasaun ida ne’ebé mak di’ak atu nune’e bele habelar mai ami feto potensial iha Munisípiu Liquiçá, tanba moras ida kankru ne’e moras ida ne’ebé ladiak mai ami feto, tanba dala barak ami feto senti hela, maibé tanba ho ami nia moe makas tebes entaun ami la fó sai”, Dehan feto potensial Adelaide

Nia hatutan,  Wainhira iha família ou kolega hanesan suporta ona sira entaun sira ba iha Hospital ida ne’e mak sira foin bele fó sai katak sira ne’e moras maibé durante sira hetan moras hanesan ne’e sira sempre subar.

Iha fatin hanesan Espoza Prezidente Repúblika Cidalia Nobre Lopez Mouzinho Guterres, Hateten programa ida ne’e kontinuasaun programa GAAC nian ne’ebé mak durante ne’e hala’o tiha ona iha tinan hira liu.

“Iha Díli kuaze ami fahe informasaun hotu ona maibé iha Munisípiu sira, ne’e mak seidauk tanba ami tenke la’o hamutuk ho programa vizita prezidente Repúblika nian iha Munisípiu tanba ne’e mak ohin ami halo iha Liquiça”, tenik Espoza PR.

Espoza mós fó hanoin katak feto mós parte integrante ida husi nasaun ne’e, entaun feto nia kontribuisaun importante teb-tebes tantu iha família nia laran no mós ba sosiedade.

Cidalia mós enkoraza feto sira tenke prepara aan atu partisipa iha dezenvolvimentu saida de’it mak nasaun presiza, atu kontribui liuliu mós hatene katak iha moras barak ne’ebé mós ameasa feto nia vida, entaun importante tebes ba inan feton no labarik sira atu kuidadu aan.

Nia hatutan,  Liga ba programa kankru susun ninian importante tebes feto halo detesaun sedu hakat ba Hospital ka klínika sira, wainhira iha mundasa iha isin lolon labele moe atu ko’alia sai no di’ak liu hakat ba Hospital para rona rasik husi médiku sira nune’e fó dalan oinsá atu halo tratamentu.

Nune’e mós espesialista ba moras kankru iha Hospital Nasionál Guido Valadares (HNGV) Maria Adalsiza Miskita hateten objetivu sosializasaun ne’e atu hasa’e koñesimentu komunidade nian liuliu kona-ba moras kankru susun.

“Entaun ida ne’e ho ami nia objetivu katak mai sosializasaun ne’e atu hasa’e koñesimentu komunidade nian liuliu kona-ba kankru susun oinsá karik iha sinais ka sintomas ruma kona-ba kankru susun nian bele karik ba Hospital sedu atu nune’e hetan tratamentu sedu”, Tenik espesialista HNGV

Espesialista ne’e esplika Gabinete Apoiu Aktividade Conjuze (GAAC) nian ,atu husi parte ministeriu saúde halo sosializasaun kona-ba prevensaun kankru susun nian, ne’ebé mak dadaun ne’e sai Preokupasaun ba parte saúde no mós ba espoza tanba kazu ne’e aumemta beibeik iha komunidade barak ona nune’e mós barak liu tó ona iha Hospital, etapa final ona ne’ebé médiku sira mós labele halo buat ida.

Nia dehan, Dadus kona-bá moras kankru susun ne’ebé iha Hospital Nasionál Guido Valadares (HNGV), ne’ebé rekolla dadus husi parte Seluzia rekolla ona husi 2015 tó 2019, mais ou menus 400 pasientes kankru susun ho sira ne’e maioria iha ona etapa final, no mós maioria feto ne’ebé idade 19 tó 50 no mate seidauk iha liu dadus diagnosa.

Nia mós fiar katak ho informasaun sira ne’ebé mak fahe dadaun liuliu ba maluk feto sira, labele moe ko’alia sai ninia moras wainhira hetan kanek iha kalilin ou susun, atu ba sedu Hospital hein katak ne’e bele hasa’e tan detesaun sedu no la’ós detesaun tarde. *Jos

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *