AgrikulturaFEATUREDIkus LiuNews

MAP Pedro: Lansa Futu Manu, Hatama Reseita Ba Estadu

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Relasiona Ho públiku nia preokupasaun kona-bá foin lalais ne’e Ministeru Agrikultura e Peska (MAP) Liu husi direcção Nasional de Quarentena e Biosegurança, ne’ebé halo serimonia lansamentu hodi simu manu futu da uluk husi Indonesia, hodi publika iha media konvensional sira ne’e la’os buat la diak, maibé halo Ida ne’e hodi hatama reseita ba estadu.

Responde ba preokupasaun públiku nian Ministru Agrikultura e Peska (MAP), Pedro dos Reis  hateten, Polemika ida ne’ebé mak mosu ne’e, tan de’it nia loke legal ema hatama manu futu mai Timor espesial ba manu madena.

“Polemika ida ne’ebe mak mosu ne’e tan de’it ha’u loke legal, ema hatama manu futu mai Timor espesial ba manu madena.Futu manu ne’e la’os ha’u mak loke”,  Dehan Ministru MAP Pedro dos Reis ba Jornalista Naunil Media iha Nia Edifisiu Comoro. 20/12

Nia mós argumentu Manu ne’e la’os  nia mak lansa, maibé ida nanis ona hanesan kultura timor nia ema hotu futu manu, maibé sira haree ba ema agora futu manu iha fatin fatin manu madena iha, maibé la iha dalan legal ida

” Entaun ami buka tuir manu sira ema futu iha dili laran ne’e, manu ne’e tama ilegal, tama husi tali laran balun liuhusi tasi laran. Ho nune’e ministeriu ho nia tekniku sira tur hamutuk deside duke ema liu ilegal nafatin iha lei”,  Dehan nia.

Nune’e saleta tan husi manu Manu madena ho Manu Peru ne’e ho folin ne’e mak karun, entaun husi dalan legal ida sei kontribui ona ba ona kofre Do estadu

“Di’ak liu deside loke legal atu nune’e ita bele kontrolu manu sira ne’ebe tama mai ne’e, manu ne’ebé mak saude di’ak i nomos manu sira ne’e hatama mai kontribui mos taxa itoan ba estadu. Manu sira ne’e hotu sosa ho folin $ 400.00 ka $500.00, entaun nia bele selu 5% husi $400.00 ka $ 500.00 ne’e, estadu hetan ona lukru depois estadu ninia tekniku sira bele kontrolu manu moras sira ne’e. Manu ne’ebe karik lori mai ita bele kontrolu i estadu mos hetan rendimentu ba iha taxa ninian”,  Informa nia

Nia dehan,  Laos tó iha ne’e de’it maibé Ida ne’e sei kontinua nafatin, tanba ema nia kultura ida futu manu ne’e nia rohan sei laiha, ne’ebe nia no meia kompanhia ida kualker se de’it,  sira ne’e iha modal hakarak sosa mai liu husi dalan legal, selu taxa ba estadu hatama duke  bandu mas ema ilegal rame los hanesan de’it. Ivo

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *