FEATUREDIkus LiuNewsPolitika

Komisaun B konvida Xanana Ezplika Fronteira Marítima TL Ho Indonésia

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Parlamentu Nasionál (PN) liu husi komisaun B Trata Asuntu Negósiu Estranjeiru, Seguransa no Defeza  konvida, Xefí Negosiador Prinsipál Bá Delimitasaun Difinitiva Fronteira Marítima, Kay Rala Xanana Gusmão esplika negosiasaun foun bá fronteira terrestre  Timor-Leste ho Indonézia, ne’ebé seidauk remata.

Tuir Prezidenti Komisaun B, deputadu José Agostinho Sequeira ‘Somotxo’, hateten ohin konvida Gabinete Fronteira Marítima lideradu  Kay Rala Xanana Gusmão,  atu esplika pontu de situasaun kona-bá fronteira marítima Timor-Leste ho Austrália ne’ebé akórdu ratifika ona iha PN.

“Gabinete Fronteira Marítima mós aprezenta kona-bá prosesu negosiasaun bá fronteira terrestre entre Timor-Leste ho Indonézia. Tanba ne’e ho negosiasaun fronteira terrestre  Timor-Leste ho Indonézia ne’e to’o ona 90%”, dehan Somotxo iha sala GMPTL parlamentu nasionál, sexta (21/01).

Nia hatutan, Maibé sei falta segmentu ida liu-liu kona-bá markasaun iha fronteira Naktuka no fatuk Sinai, mak Indonézia konsidera la’ós soberania Timor-Leste nian.

Nia akresenta, Maske fatuk Sinai la hakerek iha konstituisaun RDTL,  no tuir plataforma kontinentál ho fatuk Sinai pertense bá territóriu Timor-Leste nian, la’ós Indonézia.

“Problema ne’e  fatuk Sinai ne’ebé hanesan Indonézia konsidera dehan, laiha itania konstituisaun. Maibé liu husi plataforma kontinentál, Oe-cusse ne’e ita bele dehan, ita nia plataforma ne’e to’o iha ne’ebá, agora tuir konstitusaun konserteza ita la sita iha ita-nia fatuk Sinai ka illa ruma iha parte Oe-cusse”, Katak nia.

Nia afirma, Fronteira terrestre hanesan iha Mota-ain Munisípiu Bobonaru to’o Mota-ain Munisípiu Covalima ne’ebé fronteira ho Indonézia ne’e rezolvidu ona. Maibé sei iha problema balun iha markasaun ne’ebé uluk tau.

Iha Oe-Cusse mós rezolve ona balun, sei falta de’it mak iha área Naktuka ne’ebé liga bá fatuk Sinai mak sei iha hela faze negosiasaun, Nia haktuir.

“Bá Oe-Cusse problema hotu-hotu rezolvidu tiha ona, só Citrana, Naktuka ligadu bá fatuk Sinai, ne’e mós negosiasaun la’o tiha ona kuaze 90%”, Nia esplika.

Ohin ne’e atu ko’alia segmentu Naktuka hanesan negosiasaun foun entre Indonézia ho Timor-Leste, hahú husi Batugade bá Ataúro, Ataúro bá Jaco. Negosiasaun bá fronteira terrestre entre Timor-Leste ho Indonézia ne’e sei lidera nafatin husi Xanana Gusmão, Dehan nia.

 Tanba ne’e, servisu ne’ebé estadu fó seidauk remata, konserteza tanba servisu ne’ebé estadu fó bá Maun Boot Xanana seidauk konklui. Tanba ne’e mak fronteira marítima konklui tiha ona, agora fronteira terrestre entre Timor-Leste ho Indonézia, Nia haktuir.

Iha fatin hanesan Xefe Negosiadór Prinsipál bá Delimitasaun Difinitiva Fronteira Marítima, Kay Rala Xanana Gusmão, Informa prezensa iha Komisaun B konvida ami ho equipa servisu kona-bá Gabinete fronteira marítima halo tiha ona, saida mak sei halo.

“Ami ekipa husi Gabinete fronteira marítima, konvida ami atu mai fó hatene saida mak la’o dadauk ona, saida mak sei halo, saida mak halo tiha ona, ne’ebé ami fó hatene tiha ona mak ne’e de’it”, Tenik Avô Nana

Eis Primeiru-Ministru hatutan, Komisaun B ne’ebé trata bá assuntu negósiu estranjeiru no defeza ho seguransa ne’e, tanba ne’e sira presiza akompaña didi’ak negosiasoens fronteira terrestre ho marítima Timor-Leste nian.

Jornalista Ana

Editót Lop

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *