FEATUREDIkus LiuNewsTeknologia

TIC Timor.IP Lansa Website Uniku

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Teknólojia Informasaun Komunikasaun (TIK Timor.IP) hala’o lansamentu websiite identidade (ID) uniku no publikasaun rezultadu survei pilotu protidaun governu elektronika.

Diretór ezekutivu TIKTIMOR.IP Roberto de Sosa Vicente Informa,  Lansamentu websiite ID uniku ne’e maraka pasu foun ida iha esforsu atu alkansa programa VIII Governu, iha polítika reforma administrasaun públiku, no espesifikamente ba esforsu governu nia iha governu eletroniku.

“TIK Timor hanesan instituisaun públika harii iha VI governu konstitusioná,l liu husi dekretu lei no.29/2017 iha 02 Agostu 2017 no tutela ba primeiru Ministru, ne’ebé siensia ida ne’e hari iha momentu ida ne’ebé ho baze atu dezenvolve di’ak liu tan seitor informasaun komunikasaun no teknólojia (ICT-sigla ingles)”,  Dehan Diretór ezekutivu tiktimor Roberto Caetano de Sousa Vicente iha nia diskursu iha salaun Hotel Novu turizmu, Kinta (03/02).

Diretór TIK Timor haktuir, Liu husi informasaun komunikasaun no teknólojia hodi hafasil servisu ho kualidade di’ak ba governu no sosiedade sivil no mós ba sidadaun sira hotu, no TIK nia papel espesialidade iha area teknolojia informasaun no komunikasaun.

Identidade (ID) Uniku nu’udar rekezitus fundamental ba implementasaun planu dezenvolvimentu estrateziku (PEDN 2011-2030), dehna nia.

Enkuantu Orsamentu ba ID Uniku propoin iha OGE 2022 ho montante $6 miliaun liu, no aprovadu $3 miliaun, sufisiente ba akizisaun ekipamentus no material minimu (hardware & software) ba Estabelesimentu sistema ID Uniku, nia informa.

“Programa IDU bainhira realiza se fasil ita governu hodi kuantifika no kualifika servisu públiku,  no hodi reduz identidade falsu no dupla, no reduz frauda, i no mós hafasil servisu administrasaun públiku ba iha futuru”,  katak nia.

Iha sorin seluk Ministru prezidensia konsellu Ministru Fidelis Manuel Leite Magalhaes hateten, Survei pilotu kona-bá protidaun governu eletroniku ne’ebé TIK TIMOR aprezenta ne’e,  atu hatudu kondisaun no situasaun atual implementasaun TIK ne’ebé agora daudauk la’o iha instituisaun estadu nia laran.

Survei pilotu ida ne’e hala’o ba instituisaun estadu 10 ne’ebé hola parte nu’udar membru komisaun tekníka eventual (KTE), no instituisaun hirak ne’e mak hanesan, prezidente konsellu Ministru (PCM), Ministeiriu Justisa (MJ), Ministeiriu Finansas (MF), Ministeiriu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Ministeiriu edukasaun juventude no desportu (MEJD), Ministeiriu SAÚDE (MS), Ministeiriu Administrasaun Estatal (MAE), Ministeiriu Interior (MI), Komisaun Funsaun Públika (KFP), inklui Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIK) TIMOR.IP.  LTS

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *