FEATUREDIkus LiuNewsOpiniaun

IMPLEMENTASAUN TAXONOMIA DE BLOOM (COGNITIVA) IHA CURRÍCULO ENSINU SUPERIÓR

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Iha avaliasaun no akreditasaun akadémika ba Ensinu Superiór iha Timor-Leste, tékniku ka peritu edukasaun sira dala barak refere ba Taxonomia de Bloom (lernzieltaxonomie nach Bloom). Consequentemente, maioria Ensinu Superiór aplika teoria ne’e iha sira-nia currículo. Maíbe, tanba de’it razaun nesesidade no formalidade, dala barak implementasaun ne’e ladún óptima ka la korresponde ho exigência desejada. 

Bazeia ba observasaun empírika supramencionada no esperiénsia durante tinan 6 (neen) iha  Serviço de Garantia da Qualidade Interna, artigu ne’e mosu hodi oferese esplikasaun balun kona-ba oinsa implementa Taxonomia de Bloom (parte cognitiva) iha Ensinu Superiór sira-nia currículo.

TAXONOMIA DE BLOOM: DIMENSAUN COGNITIVA

Taxonomia rasik kompreende nu’udár siénsia ka téknika klasifikasaun. Iha nia taxonomia, BLOOM oferese orientasaun hodi klasifika faze aprendizajén tuir grau de dificuldade no destrinça entre dimensaun prinsipál tolu iha prosesu aprendizajen: 1) cognitiva; 2) afetiva no; 3) psicomotora. La ho prejuízu ba dimensaun sira-seluk, artigu ne’e sei foka liu ba dimensaun cognitiva.

Liga ho área cognitiva (Kognitive Ziele), ne’ebé foka liu kona-ba koñesimentu no abilidade inteletuál (Wissen und intellektuelle Fähigkeiten), iha faze 6 (neen) mak BLOOM propoén: 1) koñesimentu (Wissen) ne’ebé manifesta atividade mentál (mentis) hodi koñese no memoriza espesifisidade, método, prosesu, jeneralizasaun, abstrasaun, prinsípiu, teoria no estrutura sira; 2) kompreensaun (Verstehen) ne’ebé revela atividade mentál hodi traduz, interpreta no extrapola informasaun, realidade ka objetu balun; 3) aplikasaun (Anwendung) ne’ebé foka liu dimensaun prátika hosi koñesimentu; 4) análize (Analyse) ne’ebé realça atividade mental hodi investiga ka ezamina elementu, relasaun no organizasaun prinsípiu; 5) sínteze (Synthese) ne’ebé enfatiza atividade intelecto atu dezenvolve koñesimentu, dezenvolve planu traballu ka elabora planu operasaun no halo derivasaun um conjunto de relações abstratas; 6) avaliasaun (Bewertung) ne’ebé ko’alia kona-ba julgamentu valór materiál sira no método hodi oferese propózitu espesífiku.

CURRÍCULO ENSINU SUPERIÓR

Currículo entende nu’udár programasaun hosi conjunto de conhecimentos ne’ebé mak sistema edukasionál oferese liuhosi konteúdu instrusionál, materiál, rekursu no prosesu (exame) sira, nune’e, estudante sira bele alkansa rezultadu balun (profissional e académica), enkuantu, Ensinu Superiór kompreende nu’udár etapa ne’ebé mak aas-liu iha sistema edukasionál, ne’ebé realiza iha universidade, instituto ka escola superior sira-ne’ebé konfere grau akadémiku ka diploma profisionál sira.

Bazea ba entendimentu rua ne’ebé iha, bele hetan sínteze konkluziva ida katak, currículo Ensinu Superiór entende nu’udár programasaun hosi conjunto de conhecimentos e habilidades ne’ebé mak sistema edukasionál superiór oferese liuhosi konteúdu instrusionál, materiál, rekursu no prosesu (exame) sira, nune’e, estudante sira bele alkansa, simultaneamente, rezultadu formál (grau académico ou profissão) no materiál (capacidade académica e habilidades).

IDENTIFIKA TAXONOMIA DE BLOOM (COGNITIVA) IHA CURRICULO ENSINU SUPERIÓR

Atu bele identifika aplikasaun Taxonomia de Bloom presiza haree, detalhadamente, kada parte nia komportamentu nune’e, tuirmai, sai konsiderasaun téknika-edukasionál atu konstroi currículo Ensinu Superiór ne’ebé bazeia duni ba Taxonomia de Bloom.

Primeiru, parte koñesimentu (wissen) revela iha elementu sira tuirmai:

Koñesimentu detalhe kona-ba buat hotu ne’ebé konkretu (wissen von konkreten Einzelheiten) no terminolojia sira (Terminologisches wissen). Iha prosesu aprendizajén Ensinu Superiór, ideia ne’e mosu iha esplikasaun kona-ba conceito no termo sira ne’ebé mak mosu iha instrusaun, materiais no dala ruma sai pergunta iha ezame sira.

Koñesimentu kona-ba faktu espesífiku (Wissen einzelner Fakten) ne’ebé entende nu’udár koñesimentu kona-ba determinada ocorrência ka determinado acontecimento. Iha prosesu aprendizajén Ensinu Superiór, ideia ne’e mosu iha esplikasaun sira-ne’ebé liga ho faktu ka akontesimentu ne’ebé mak provoka ka hamosu ideia ka inovasaun balun.

Koñesimentu kona-ba forma no meiu komportamentu hosi konseitu no faktu sira-ne’ebé iha (Wissen der Wege und Mittel, mit konkreten Einzelheiten zu arbeiten). Koñesimentu ne’e trata kona-ba ligasaun entre konseitu no faktu balun ho termu no fenómenu sira-seluk. Ideia ne’e rasik, iha Ensinu Superiór, relasiona ho esquematização do conteúdo iha materiál estudu no utilizasaun regra Lógica. Váriu típu relasaun entre konseitu ka faktu sira (relasaun nesesária, kontinjente, possível ka impossível) rasik tama iha konteúdu ne’ebé mak Lógica hanorin.

Koñesimentu kona-ba konvensaun (Wissen von Konventionen) ne’ebé entende nu’udár koñesimentu kona-ba forma importante iha aprezentasaun ideia no fenómenu sira (jeito ka estilu). Na prática ideia ne’e liga ho trabalho do grupo no apresentação.

Koñesimentu kona-ba tendénsia no sekuénsia (Wissen von Trends und zeitlichen Abfolgen) ne’ebé liga ho ideia kona-ba konsekuénsia (causa-efeito) no estrutura tempu. Ba siénsia ezata sira, babain manifesta iha matéria matemática, ba siénsia sosiál sira babain revela iha matéria Lógica no História kona-ba teoria ka ideia (bahasa bolu “sejarah tentang latar belakang yang melahirkan sebuah teoria atau ide”).

Koñesimentu kona-ba kategoria (Wissen von Klassifikationen und Kategorien). Iha ne’e tenke kompreende “kategoria” tuir kompreensaun filozófika kona-ba estrutura “ser” (das sein) ne’ebé konsiste hosi substância (in se) no acidente (in alio) hanesan qualidade, quantidade, relação etc. Kestaun ne’e, exclusivamente, só bele responde ho matéria Introdução à Filosofia ne’ebé konfigura espesifikamente ba de’it ramu siénsia balun no Lógica (liuliu Clássica).

Koñesimentu kona-ba kritériu (Wissen von Kriterien) ne’ebé liga ho kritériu juízu ka julgamentu ideia ka faktu balun. Ba siénsia ezata, dala barak, regra julgamentu ninia karáter sertu, enkuantu, ba siénsia sosiál ka umana sira kritériu julgamentu (formál no materiál) dala barak fornese hosi Lógica (liu-liu kritériu kona-ba rectidão no verdade)

Koñesimentu kona-ba metodologia (Wissen von Methoden) ka koñesimentu kona-ba método, téknika no prosedimentu sira-ne’ebé mak uza iha ramu siénsia hodi esplora problema no fenômenu sira. Iha parte ne’e, kada Disciplina iha tiha ona sira-nia métodu no prosedimentu rasik, sa mak presiza atu haree mak método no prosedimentu refere tenke mosu iha instrusaun no materiál aprendizajén

Koñesimentu jeneralizasaun no abstrasaun (Wissen von Verallgemeinerungen und Abstraktionen eines Fachgebietes) koñesimentu hodi separa entre elementu asidentál no esensiál hosi konseitu no faktu balun. Dala ida tan, parte ne’e, eskluzivamente, tama iha plano do ensinamento da Lógica.

Koñesimentu kona-ba prinsípiu (Wissen von Prinzipien) ka koñesimentu kona-ba sira-ne’ebé mak serve hanesan baze, raíz ka kauza fundamentál hosi realidade ka fenómenu. Dala ida tan, parte ne’e, bele tama iha plano do ensinamento da Introdução à Filosofia.

Koñesimentu kona-ba teoria no estrutura (Wissen von Theorien und Strukturen) ka koñesimentu kona-ba formulasaun abstrata ne’ebé utiliza hodi hatudu relasaun entre prinsípiu no jeneralizasaun ho aparénsia ka realidade complexa. Parte ne’e, revela iha perisidade téknika-pedagójika hosi professor sira atu simplifika linguajén iha ensinamentu no iha materiál mas la demenui abstrasaun, kompleksidade, sientifidade, ezatidaun, retidaun no verdade hosi informasaun (iha avaliasaun no akreditasaun programátika, la bele haree deit dehan iha sebenta maibé tenke análiza ba konteúdu)

Segundu, parte kompreensaun (verstehen) ne’ebé encarna iha operasaun sira tuirmai:

Tradusaun (Übersetzen) ka kompreensaun kona-ba signifikadu orijináriu mezmuke forma hosi mensajén muda tiha ona, ezemplu, kapasidade atu halo enkuadramentu ba koñesimentu ka realidade balun. Parte ne’e, em concreto, bele revela iha eskematizasaun matéria, estudu kazu ho énfaze ba enkuadramentu.

Interpretasaun (interpretieren) kompreensaun kona-ba reorganizasaun ka revizaun hosi matéria. Parte ne’e revela iha prátika hakerek liu hosi artigu sientífiku, liuhosi diskusaun no debate.

Estrapolasaun (Extrapolieren) ka komprensaun atu halo estensaun ba informasaun ne’ebé iha, determina implikasaun, konsekuénsia, sekuela, efeitu sira, etc. Parte ne’e mós revela iha prátika hakerek liu hosi artigu sientífiku, liuhosi diskusaun no debate.

Terseiru, parte aplikasaun (Anwendung). Parte ne’e exige uso ka utilizasaun (domínio útil) hosi koñesimentu no kompreensaun sira-ne’ebé adquire tiha ona. Parte ne’e, liga barak liu ho prinsípiu tékniku sira ne’ebé bele revela iha Laboratóriu no Simulasaun inklui Prátika ne’ebé relevante ho Dixiplina em causa.

Kuartu, parte análize (Analysis) ne’ebé envolve operasaun sira tuirmai:

Análize kona-ba elementu sira (Analyse von Elementen) ne’ebé revela iha operasaun atu distingui entre faktu no ipóteze. Bele fó treinamentu ka teste ordináriu hodi halo separasaun entre faktu no ipóteze iha livru, revista no obra sientífika sira.

Análize kona-ba relasaun sira (Analyse von Beziehungen) ne’ebé manifesta iha investigasaun ba relasaun entre elementu ka parte hosi informasaun ruma. Parte ne’e, revela iha treinamentu ka teste ordináriu hodi relasiona entre faktu no ipóteze iha livru, revista no obra sientífika sira (ne’ebé bele hatama sai parte integrante iha sylabus no materiál sira)

Análize kona-ba organizasaun prinsípiu (Analyse von ordnenden Prinzipien) ne’ebé revela iha investigasaun kona-ba organizasaun, kompozisaun sistemátika no estrutura (implícita e explicita) ne’ebé mantén informasaun ruma atu unida nafatin. Parte ne’e revela iha revizaun livru, revista no obra sientífika sira.

Kintu, parte sínteze (Synthesis) ne’ebé insere operasaun sira tuirmai:

Produsaun komunikasaun únika (Herstellen einer einzigartigen Nachricht) ne’ebé manifesta iha ordenasaun excelente ideia no afirmasaun sientífika sira liuhosi hakerek; Alénde haree liuhosi traballu diáriu, presiza mós konsidera Lógica (Clássica), liuliu parte ne’ebé ko’alia kona-ba rasiosínu, kona-ba ordenasaun premisa sira (premissa maior, menor e conclusão)

Produsaun planu ida ka conjunto proposto de operações (Entwerfen eines Plans für bestimmte Handlungen) ne’ebé revela iha kapasidade atu propóen meiu ka prosedimentu hodi ezamina ipóteze sira; Parte ne’e, liga liuhosi eskolla kona-ba meios ka maneira ne’ebé uza hodi investiga ipóteze (kona-ba sekuénsia prosesu rezolusaun). Ezemplu, atu halo rezolve problema jurídiku ida, iha Direito (Rechtwissenchaft), meiu ne’ebé bele uza mak ho analiza estrutura hosi faktu jurídiku: sujeitu, objetu, relasaun jurídika, garantia, etc.

Produsaun relasaun abstrata (Beziehungen) ne’ebé enkarna iha kapasidade atu formula ipóteze ne’ebé bazea ba análize kona-ba fatór relevante sira no modifika ipóteze bazeia ba análize kona-ba fatór no konsiderasaun foun sira. Parte ne’e halo liuhosi investigasaun ba forsa hosi teoria, pontu forte no pontu fraku, limitasaun no kontekstu utilizasaun (contextual approach).

Sestu, parte avaliasaun (Bewertung) ne’ebé konsiste hosi operasaun sira tuirmai:

Avaliasaun kona-ba evidénsia interna (Urteilen aufgrund innerer Evidenz) ne’ebé manifesta iha ezame kona-ba rektidaun no verdade hosi informasaun ka faktu sira-ne’ebé iha. Ko’alia kona-ba rektidaun no verdade, tama iha plano do ensinamento da Lógica (Clássica). Katak, análize ne’e análize Lógica.

Avaliasaun kona-ba kritéria esterna (Urteile aufgrund äußerer Kriterien) ne’ebé manifesta iha ezame comparativo-interdisciplinar (relasaun entre dixiplina ka ramu koñesimentu rua ka liu); Parte ne’e, bele halo liuhosi matéria espesífiku ba komparasaun sientífika, ezemplu, iha Direito iha matéria Direito Comparado ne’ebé kompara aplikasaun Direito ho sistema hanesan ka diferente hosi paíz oioin.

KONKLUZAUN

Bazeia ba análize ne’ebé iha, bele hetan sínteze konkluziva no rekomendasaun sira tuirmai:

Parte cognitiva hosi Taxonomia de Bloom (lernzieltaxonomie nach Bloom) tau énfaze makaas iha parte formasaun koñesimentu. Atu forma koñesimentu hosi estudante sira presiza iha baze ka alisersa Lógica (Clássica) no Filosófica ne’ebé forte. Nune’e, atu rezolve problema ne’e bele: 1) Hatama matéria rua ne’e iha eskola sekundária molok estudante sira tama iha Ensinu Superiór; 2) Enkuadra matéria sira-ne’e iha Matéria Geral-Obrigatória ba Ensinu Superiór sira.

Iha avaliasaun no akreditasaun programátika, wainhira verifika aplikasaun Taxonomia de Bloom iha Ensinu Superiór, presiza investiga didiak konteúdu hosi sílabus, instrusaun, matériál ensinamentu no atividade aprendizajén diária. Nune’e, presiza iha inspetór sira-ne’ebé mak bele regularmente halo inspesaun ba questão em causa.

Referénsia (Literatur)

BLOOM, B. S. u.a. (1972). Taxonomie von Lernzielen im Kognitiven Bereich. Weinheim: englische Erstpublikation.

ANDERSON, L. W. & KRATHWOHL, D. R. (Hrsg.). (2001). A Taxonomy for Learning, Teaching, and Assessing: A Revision of Bloom’s Taxonomy of Educational Objectives. New York: Longman.

BLOOM, B. S., ENGELHART, M. D., FURST, E. J., HILL, W. H. & KRATHWOHL, D. R. (Hrsg.). (1956). Taxonomy of Educational Objectives. The Classification of Educational Goals, Handbook I: Cognitive Domain. New York: David McKay Company, Inc.

METZGER, C., WAIBEL, R. , HENNING, C., HÖDEL, M., LUZI, R. (1993). Anspruchsniveau von Lernzielen und Prüfungen im kognitiven Bereich. St. Gallen: Institut für Wirtschaftspädagogik der Universität St. Gallen.

FELDER, R. AND BRENT, R. (2007). “Effective Teaching” documentação da acção de formação 01/2007 de 10-11 de Setembro de 2007, Universidade do Minho.

Hakerek na’in João Manuel da Costa Sarmento

Formadu iha Filozofia (STFK Ledalero Maumere)

Faculdade de Direito da UNTL

“Diligite lumen sapientiae”.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *