FEATUREDIkus LiuNewsPolitika

Governu TL-Xina ofisialmente Asina Akordu Area 4

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Governu Timor-Leste (TL) ho Governu Repúblika Populár Xina ofisisalmente, ohin asina  ona akordu iha area haat  maka  hanesan Kooperasaun Ekonómika,  Saúde, Administrasaun Rádiu no Televizaun no kontinuasaun prosesu dijitalizasaun Rádiu no Televizaun Timor-Leste no ba faze daruak projetu televizaun dijítál no  troka Notas ba segunda faze ba DTMB-A demonstrasaun projeitu.

Ministra Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Adeliza Magno, hateten ohin asina akordu haat ida kona-ba apoiu saude nian.

“Ida ne’e kontinuasaun, Ekonomia no teknika, Apoiu administrasaun  Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL ,E.P) no kontinuasaun prosesu dijitalizasaun Rádiu no Televizaun Timor-Leste no ba faze daruak projetu televizaun dijítál no troka notas ba segunda faze ba DTMB-A demonstrasaun projeitu”, Ministra Adalzia, ba jornalista sira iha Palasiu Governu, Sesta (03/06.)

Nia haktuir, ida fali lakonsege asina maka Transporte Sivil Aero, tanba ne’e, iha diskusoens balun ne’ebe seidauk iha akordu konaba artigu balun ne’e maka seidauk iha, sira hadia fila fali to’o tempu maka halo fali diskusaun.

“Ami koalia asuntu barak, atu hametin tan  kooperasaun entre Timor-Leste i Xina, liuliu ba iha area  ekonomiku nian, ita mos enkoraja sira atu mai halo investimentu iha ne’e liliu iha area agrikultura, peska nomós seluk tan”, tenik Governante ne’e.

Membru Governu konstitusional da-ualu ne’e agrdese ba Governu Xina, tanba sira nia kontribuisaun ne’ebe  fó mai Timor durante iha pandemia COVID-19, no mos inundasaun iha tinan kotuk.

Iha fatin hanesan, Ministru Kordenador Asuntu Ekonomiku, Joaquin Amaral, informa akordu Kooperasaun Ekonomia entre Xina no Timor-Leste importante atu bele loke dalan ba Timor-Leste hodi bele esplora produtu Timor.

“Ita hotu hatene iha Kooperasaun entre Xina ne’e, iha mesmu ita nia esportasaun ne’e valor Ki’ik, maibe loke dalan bele troka Komersiu entre raí rua,tanba ne’e mak Koperasaun sira ne’e, fó dalan ba ita bele esplora tan buat seluk ba merkadu xina nomos Xina mos bele exporta ninia produtu mai Timor”, dehan  Joaquin.

Governate ne’e, iha esperansa ho akordu ne’e bele loke dalan ba setor privadu sira bele iha kontaktu ba malu nomos bele iha alternativa hodi troka sasan husi Xina mai Timor-Lste no husi Timor ba iha Xina.

“Xina nasaun ida ne’ebe nia merkadu ekonomia bo’ot, tanba ne’e mak ita nia relasaun ne’e importante tebes,”hakotu nia. Ana

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *