FEATUREDIkus LiuNewsSeguransa

Kriasaun Lei Organizasaun Investigasaun Kriminal La Solusiona Polêmika no Rivalidade entre PNTL ho PSIK

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Loron 14 Juñu 2022, Parlamentu Nasional aprova Lei de Organização da Investigação Criminal, no Prezidente da Repúblika promulga iha loron 8 Jullu 2022, depois  públika  iha Jornal da República (Lei N.o 9/2022 iha 13 de Julho). Lei ne’e importante tebes hodi regulariza organizasaun no funsionamentu investigasaun kriminal iha âmbitu lei prosesual penal nian. Lei ida ne’e define mos orgaun sira polísia kriminal nian iha kompetênsia jenérika ka especializada. Tanba ne’e, Fundasaun Mahein (FM) apresia tebes ba esforsu Parlamentu Nasional nian hodi aprova lei ida ne’e.

Maske nune’e, FM preokupa katak Lei ne’e sei la solusiona polêmika ka rivalidade entre Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) ho Polísia Sientifika Investigasaun Kriminal (PSIK) ne’ebé durante ne’e hamosu diskusaun naruk iha sosiedade Timor-Leste. Razaun prinsipál maka FM hare’e katak Lei de Organização da Investigação Criminal ne’e fó kompetênsia boot liu ba PSIK no hasai tiha kompetensia sira ne’ebé durante exerse husi PNTL iha matéria investigasaun kriminal nian. Nune’e mos PNTL bele hala’o deit tuir delegasaun kompetênsia husi Ministériu Públiku, bainhira iha área jurídiku sira ne’ebé PSIK la existe. Signifika katak PNTL sei konsentra deit ba asuntu sira ordem públika no investigasaun kriminal nu’udar kompetensia PSIK nian hanesan korpu superiór polísia kriminal.

Bazeia ba Lei foun ne’e, FM preokupa katak PNTL ka públiku bele mai ho persepsaun katak PNTL “inferior” liu PSIK, tambá PSIK nia natureza hanesan korpu superiór polísia kriminal no PNTL nia natureza no filozofia polísia comunitária hanesan polísia ordem públika bain-bain ida. Konsekuensia husi ida ne’e, rivalidade ka kompetisaun entre PNTL ho PSIK bele kontinua no hamosu ego no arogansia institusional. Nune’e sei fó impaktu ba kooperasaun entre orgaun sira polísia kriminal nian no atuasaun sira iha terenu, no mos bele provoka konflitu entre instituisaun estadu sira.

Kleur ona, FM observa modelu polísial sira ne’ebe copy-paste ne’ebé existe iha nasaun Portugal ka CPLP nian, ba asuntu sira ordem pública atua husi Polícia de Segurança Pública (PSP) no investigasaun kriminal hala’o husi Polícia Judiciária (PJ). FM mos nota beibeik kona-báTimor-Leste nia problema dependénsia ba asesór internasionál sira, liu-liu wainhira asesór ne’ebé falta konesimentu kona-bá kontekstu Timor-Leste maka draft lei sei kontinua copy-paste lei sira hosi Portugal ho nia CPLP. Polítika ka instituisaun ruma kopia deit husi kontekstu seluk no la adaptadu ba kontekstu Timor-Leste bele provoka frajilidade institusional no hafraku prátika sira ne’ebé eziste ona iha terrenu.

Maske Parlamentu aprova, FM mos konsidera prosesu aprovasaun lei ne’e ladun demokrátiku, tanba falta diskusaun entre instituisaun relevante sira hanesan PNTL rasik, sosiedade sivíl, membru Governu no akademista sira. Nune’e mos, Konsellu Ministru la diskute Lei ne’e antes tama iha Parlamentu, maibé Ministeriu Justisa rasik maka propoin Lei ne’e diretamente ba Parlamentu, depois Parlamentu aprova. PSIK iha Ministeriu Justisa nia okos, tanba ne’e rezultadu Lei ne’e maka Ministeriu Justisa nia poder domina iha lei ida ne’e.

Tuir FM nia haree, Lei ida ne’e so aumenta tan fragilidade institusional no la fo solusaun ba dezenvolvimentu institusional PNTL, kestaun ida ne’ebé pertinente no urgente tebes. Lei foun ne’e la valoriza instituisaun PNTL ne’ebé eziste dezde Timor-Leste hetan independénsia, no hafraku fali PNTL enkuantu haforsa tan PSIK. Tanba ne’e, FM preokupa Lei ida ne’e bele hamosu tan tensaun no konflitu entre instituisaun estadu rua ne’e. Timor-Leste nia esperiénsia pasadu hanesan krizi 2006 to mai empase politika iha 2017-2021, ne’ebé hanorin ita katak konflitu ka tensaun entre instituisaun seguransa lori risku boot ba estabilidade nasional no seguransa nasional.

Ikus liu, Lei ida ne’e mos hatudu laiha seridade hosi Estadu Timor-Leste apresia ba esforsu parseiru internasional sira ne’ebe suporta dezenvolvimentu instituisaun PNTL, liu-liu iha area investigasaun kriminal nian. Maske investimentu ba PNTL husi Governu no doador sira mellora ona servisu no infraestrutura PNTL nian. Nune’e kriasaun Lei de Organização da Investigação Criminal envez mai atu mellora liu tan institusaun ne’ebé existe tinan 20 ona, maibe hafraku no kria konflitu.

Rekomendasaun : 1. Lei foun ida ne’e fo implikasaun boot ba funsionamentu instituisaun polisial no judisial iha Timor-Leste. Maibé lei ne’e kuaze ‘copy-paste’ husi Portugal no aprova lalais iha Parlamentu sein halo konsultasaun ka diskusaun klean entre instituisaun xave sira, inklui PNTL rasik, sosiedade sivil, parseiru internasionál, akademista ka membru governu ne’ebe tau matan ba asuntu seguransa sira. Tanba ne’e FM haree presiza halo diskusaun ne’ebé nakloke no klean kona-bá Lei ne’e, atu nune’e garante katak Lei ne’e adaptadu lolos ba nesesidade no kondisaun iha Timor-Leste. Nune’e, Lei sei la kontribui ba frajilidade no konflitu insitusional, maibé haforsa fali prestasaun seguransa no justisa iha rai laran.

2. FM mos hakerek beibeik ona kona-bá Timor-Leste nia dependénsia ba asesór internasionál sira, liu-liu iha area diretu ka lei. Risku boot wainhira ita adopta lei ka modelu institusional husi rai liur sein halo adaptasaun ba kontekstu Timor-Leste. Nune’e, FM hato’o katak Estadu presiza hamenus dependénsia ba asesór internasional sira liu husi formasaun ita nia ema rasik, liu-liu iha area diretu, lei no area tékniku sira iha relasaun ba draft lei.

3. Lei foun ne’e seidauk tradús ba lian Tetun, signfika maioria povu la bele lee. Maske Portuges hanesan lian ofisiál, ita tenke rekonhese katak ida ne’e esklui maioria povu, inklui ema Timor barak ne’ebé atinje ona nível eduksaun no konhesimentu ne’ebé forte tebes. Polítika lingua ne’e hafraku ita nia demokrasia tanba esklui sira ne’ebé la hatene lian Portuges, no mos mantein ita nia dependensia ba asesór internasional tanba maioria Timor-oan la hatene lian Portuges. Tanba ne’e, FM husu ba Governu, Parlamentu no sosiedade sivil atu haree didiak kestaun lingua ofisiál iha Timor-Leste, no Governu tenke garante mos katak lei hotu-hotu traduz ba Tetun iha faze diskusaun no mos wainhira lei promulga ona.

4. La’os deit FM, maibé ema no insituisaun barak hanesan sosiedade sivil, ofisial estadu no parseiru internasional konsidera prosesu aprovasaun Lei ne’e ladun demokratiku no lori risku oi-oin, ami husu ba Parlamentu no Prezidente atu revee fila fali Lei ne’e antes 60 dias liu ona, maske Prezidente Republika promulga tiha ona. */Aba

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *