FEATUREDIkus LiuNewsTurismus

USAID-Governu TL Parseria Publika-Privada Iha Seitór Turismu

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Segunda (25/07) ne’e, liu husi Ministériu Finansas, Aitarak-Laran, Ministru Turismu, Komérsiu no Indústria (MTCI), José Lucas do Carmo da Silva, husu ba entidades hotu-hotu atu diskute klean liu modalidade foun Parseria Públika-Privada hodi dezenvolve setór turismu diferente ho pakote ne’ebé liga ba kultura Timor-Leste.

Governante hato’o kestaun ne’e wainhira partisipa Workshop Kona-bá Lista Prinsipal Parseria Públika-Privada (PPP) iha Setór Turismu, realiza liu husi kooperasaun di’ak entre Governu Timor-Leste ho parseiru dezenvolvementu USAID liuhusi turismu ba ema hotu.

Husi tinan-2019 iha projetu pilotu kona-ba turismu, ho apoiu husi USAID nia programa turismu ba ema hotu, la’o ona iha Timor-Leste ho modalidade PPP iha setór turismu prepara ona planu-mestre iha projetu Cristo-Rei no Portu-Díli. Ho kordenasaun husi MCAE ba asuntu ekonómiku ne’ebé lidera liña ministeriais iha setór turismu nian.

Ministru afirma katak, husi workshop ne’e atu rekolekta fali prioridade husi Ministériu hotu-hotu, hodi diskute asuntu prinsipal ba modalidade foun, nune’e define planu estratéjiku iha tinan fiskal 2023 ba dezenvolvementu iha setór turismu.

Dezenvolvementu turismu ho modalidade PPP ne’e hola parte iha faze rekoperasaun ekonomia no kontribui ba kresimentu ekonomia, iha situasaun COVID-19. Alende ne’e, liu husi modalidade Parseiru Públiku no Privada sei iha relasaun ho turismu ne’ebé atu istimula kooperasaun públiku no privadu hodi promove Timor-Leste nuudar distinu ba destinasaun turista sira nian.

Estratejia ne’e kompleta polítika governu nian iha setór turismu ne’ebé buka atu aumenta nivel vizitante husi turista rihun atus rua (200.000) kada tinan iha tinan 2030 no aumenta empregu iha area turismu hamutuk rihun sanulu resin lima (15.000) no kria reseita annual husi turismu ho valor 150 milloens dolares amerikanu.

“𝘐𝘥𝘢 𝘯𝘦’𝘦 𝘮𝘢𝘬 𝘪𝘵𝘢-𝘯𝘪𝘢 𝘮𝘦𝘩𝘪, 𝘪𝘥𝘢 𝘯𝘦’𝘦 𝘮𝘢𝘬 𝘪𝘵𝘢 𝘩𝘢𝘬𝘢𝘳𝘢𝘬 𝘢𝘵𝘶 𝘩𝘢𝘭𝘰 𝘵𝘰’𝘰 𝘵𝘪𝘯𝘢𝘯 2030. 𝘛𝘢𝘯𝘣𝘢 𝘯𝘦’𝘦 𝘮𝘪𝘯𝘪𝘴𝘵𝘳𝘶 𝘩𝘢𝘬𝘢𝘳𝘢𝘬 𝘧ó 𝘦𝘯𝘧𝘢𝘻𝘦 𝘥𝘢𝘭𝘢 𝘪𝘥𝘢 𝘵𝘢𝘯 𝘣𝘢 𝘪𝘵𝘢 𝘩𝘰𝘵𝘶 𝘯𝘦’𝘦𝘣é 𝘰𝘩𝘪𝘯 𝘩𝘰𝘭𝘢 𝘱𝘢𝘳𝘵𝘦 𝘪𝘥𝘢 𝘸𝘰𝘳𝘬𝘴𝘩𝘰𝘱 𝘪𝘥𝘢 𝘯𝘦’𝘦, 𝘢𝘵𝘶 𝘪𝘯𝘵𝘦𝘯𝘥𝘦 𝘥𝘪𝘥𝘪𝘢𝘬 𝘮𝘰𝘥𝘢𝘭𝘪𝘥𝘢𝘥𝘦 𝘪𝘥𝘢 𝘯𝘦’𝘦 𝘩𝘰 𝘪𝘵𝘢-𝘣𝘰𝘰𝘵 𝘴𝘪𝘳𝘢 𝘬𝘰𝘯𝘵𝘳𝘪𝘣𝘶𝘪𝘴𝘢𝘶𝘯 𝘩𝘰𝘥𝘪 𝘧𝘰𝘳𝘵𝘪𝘧𝘪𝘬𝘢 𝘯𝘰 𝘩𝘢𝘧𝘶𝘳𝘢𝘬 𝘭𝘪𝘶𝘵á𝘯 𝘪𝘵𝘢-𝘯𝘪𝘢 𝘱𝘳𝘰𝘫𝘦𝘵𝘶 𝘴𝘪𝘳𝘢 𝘯𝘦’𝘦, 𝘮𝘰𝘭𝘰𝘬 𝘪𝘵𝘢 𝘪𝘮𝘱𝘭𝘦𝘮𝘦𝘯𝘵𝘢,” 𝘔𝘪𝘯𝘪𝘴𝘵𝘳𝘶 𝘩𝘢𝘵𝘦𝘵𝘦.

Governu Amerika liu husi nia ajénsia iha Timor-Leste, USAID ho programa Turismu ba Ema Hotu prepara hela konseitu turístiku Cristo Rei ho Portu Dili, atu finaliza fó sai públiku. Tanba Timor-Leste iha potensia boot tebes ba turismu ho nia paisajem oinoin ho rikusoin seluk mak hanesan kultura, tanba ne’e presiza iha diskusaun diak hodi iha pakote ida úniku ba prosesu dezenvolvementu nian.

“Workshop ne’e atu haforsa ita-nia programa ne’ebé halo ba ita-nia nasaun iha area turismu liuhusi modalidade ida ne’e,” Ministru, hatete.

Prosesu dezenvolvementu ba área rua ne’e sei iha tenderizasaun ba tinan ida ne’e, tanba prosesu ne’e ba públiku nune’e presiza iha diskusaun klean, hodi integra pakote dezenvolventu turístika liga ba kultura Timor-Leste nian.

Tanba ne’e, Ministru Turismu, Komérsiu no Indústria lori mós naran Ministru Kordenadór Asuntu Ekonómiku Joaquim Amaral, enkoraja partisipantes tékniku husi lina-ministerial sira hotu, setór privadu no parseiru sira. Tanba husi etapa mai iha esforsu no komitmentu lubuk ida maka la’o ona husi Ministériu Finansas hamutuk ho parseiru USAID Turismu ba ema hotu (Tourism for All).

Ministériu Turismu, Komérsiu no Indústria nia papel barak liu sai jestór ba área turismu, maibé nia komponente mai husi lina-ministeriais sira hotu hamutuk atu hadi’a.

VIII governu konstitusional nia polítika kontinua enfatizasaun ba setór turismu sai hanesan pilar estratéjiku ekonomia, tanba ne’e presiza kontinua dezenvolve. Iha polítika nasionál turismu tinan-2020 estabelese kuadrus referensia husi koloka turismu iha setór diversifikasaun sosiu-ekonomia nasionál no orienta parseiru sira hotu atu kordena no kolabora hodi hamosu parseria, nune’e permiti Timor-Peste sai interkámbiu internasionál, kria empregu no hamenus kiak.

Iha workshop ne’e partisipa mós husi vice Ministr Finansas, organija husi parseiru dezenvolvementu USAID ho partisipasaun husi setór privadu no públiku.

Vise Ministru Finansas Antônio Freitas, hateke PPP nu’udar modalidade diak ba finansiamentu infraestrutura iha setor ida ne’e tambá modalidade ida ne’e hamenus pezu ba orsamentu jeral estadu, lori setor privadu nia koñesimentu no efisiensia, alende ne’e iha faze fortalesimentu setor privadu, iha ne’ebé modalidade ida ne’e realiza efetu multiplikasaun ekonomiku husi desenvolvimentu ba asset Governu.

Tamba ne’e, modalidade PPP sai nudar modalidade potensial ida ba finansiamentu infraestrutura turismu liu-liu ba asset historiku no asset naturais ne’ebé presiza governasaun diak ba aspeitu prezervasaun valor istóriku, ambiental no sosiál, maibé presiza haforsa iha aspeitu jestaun durante Operasaun no Manutensaun.

Alem ne’e, Oitavu Governu Konstitusional liu husi Ministeriu Financas kontinua enkoraja desenvolvimentu iha setor estrategiku no produtivu sira liu husi meus kolaborativa hanesan hatudu ona iha Komisaun Interministerial ba Desenvolvimentu Turismu nia okos.

Diretora Misaun USAID Timor Leste Zema Semunegus, hatete governu Amerika liu husi USAID projetu Turizmu ba ema hotu suporta governu Timor-Leste hodi implementa polítika nasionál turizmu ne’ebé maka ratifika ona iha tinan 2017 iha konsellu ministru

Hanesan ita hotu hatene Parseria Públika Privadu (PPP) krusial tebes hodi estimula operasaun tékniku no privadu hodi promove Timor-Leste hanesan dispunsaun ne’ebé uniku, operasaun ida ne’e nesesariu hodi realiza ambisaun governu nian hodi atinji metas politika nasionál turizmu atu hasae vijitantes

Atu atinji metas sira ne’e maka milaun sia ne’ebé maka oferese husi turizmu for hall project sei promove internasionálmente Timor-Leste iha seitor turizmu no preserva nasaun ninia rikusoin sira no rekursus ambiental.

Prinsipius komponente prinsipais ne’ebé maka USAID esforsu ba atu servisu ho governu Timor-Leste hodi fasilita investimentu iha seitor privadu ne’ebé mak sei tulun dezenvolvimentu sustentavel iha seitor turizm. Gyor/LTS

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *