FEATUREDGeralIkus LiuNews

PR Horta Rona Papél Banku Infrenta Iha TL

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Prezidente Repúblika (PR), José Ramos Horta rona papél no difikuldade ne’ebé banku sira infrenta iha Timor-Leste (TL), liu-liu saida maka sai inpedimentu ba fornesementu servisu.

Kestaun ne’e hato’o husi Diretór Ezekutivu Banku Nacional de Comersio Timor-Leste (BNCTL), Brigido de Sousa ba jornalista sira hafoin enkontru ho Xefe Estadu iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru Pite, kuarta (31/08).

“CEO banku sira hotu husi BNU, ANZ, BRI, MANDIRI ho BNCTL hanesan banku lokál, hetan konvite husi sua ezelensia Prezidente Repúblika, atu rona banku sira nia papél no mós difikuldade saida mak banku sira infrenta iha ita nia rai, intermus de fornesementu servisu partikularmente saida mak sai hanesan inpedimentu ka obstaklu banku sira hasoru intermus de kreditu,” dehan ezekutivu BNCTL

Brigido de Sousa hatutan sira mós hato’o kestaun balun ba Prezidente Repúblika ne’ebé presiza atensaun husi parte relevante sira, maibé Xefe Estadu mós hatene dezenvolvimentu banku iha Timor-Leste.

“Ami hato’o kestaun balun ne’ebé ke presiza hetan atensaun husi parte relevante sira, i ohin hanesan Prezidente hateten nia hatene dezenvolvimentu banku iha timor, nia mós hatene katak iha problema ne’ebé ke ita nia komunidade hasoru intermus de assesu kapital iha banku sira,” katak Brigido de Sousa.

Nia esplika kestaun liu-liu kreditu, tanba kestaun funan/juru ne’ebé ke aas, tanba Timor-Leste ne’e konsidera hanesan risku atu halo negósiu ne’e sei aas no mós auzensia husi lei importante sira, purizemplu títulu rai ne’e iha ona espera katak sei distribui iha tempu badak.

“Maibé iha lei balun ke importante teb-tebes banku sira hanoin tenke iha maka lei kona-ba insolvensia, lei kona-bá reforsa kontratu, sistema judisial ita nian, depois iha mós ita nia prontidaun seitór privadu atu absolve osan ne’ebé ke banku sira konsege mobiliza no mós saida mak banku sira presiza halo,” katak nia.

Iha enkontru ne’e Prezidente Repúblika mós sei hato’o kestaun no preokupasaun hirak ne’e ba parte relevante sira partikularmente governu, Ministeiriu relevante sira para oinsá bele haree took ajuda para nune’e kestaun sira ne’ebé sai hanesan preokupasaun banku sira nian atu fó kreditu ne’e bele hetan atensaun lalais para banku sira fó kreditu ho juru ne’ebé ke naton no baratu. *Jos

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *