FEATUREDGeralIkus LiuNews

Ativista Joselino Konsidera Cineza Dumina Iha Merkadu TL, Hamate Ona Negosiante Timoroan

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Ativista Estudante Universidade Díli (UNDIL),  Fakuldade Direitu, Departamentu Siénsia Direitu, Joselino Costantino Pereira, konsidera Cineza Dumina Iha Merkadu Timor-Leste, Hamate Ona Negosiante Timoroan sira.

“Lider sira no polítika nain sira ne’ebé reprezentante povu iha parlamentu, la tau interese ba povu ida ne’e ninia preokupasaun, tuir lolos bele dada ema estranjeiru sira ne’e mai, maibé tenke define klaru kedas sira nia prezensa ne’e mai ho titúlu saida, mai hanesan investedórga ka mai hanesan ema negosiante, se mai hanesan ema negosiante hanesan ita nia estadu ida ne’e hamate tebe-tebes sidadaun sira nia ne’ebé mak iha vizaun atu halo negosiu kikuan sira nune’e bele salva ekonómia familiar nian”, dehan ativista  Joselino Costantino Pereira ba Naunil Media Whatsapp, sesta (02/09).

Nia hatutan, Realidade ida ne’ebé mak it abele haree Cina mai ita Timor, la’os de’it halo atividade hanesan negosiu bo’ot, maibé alen de ida ne’e kikuan sira mós halo, ezemplu kiik ida sidadau sira faan thia sigaru kuarter ona, Cineza mós faan sigaru kuarte entaun Cina atraitebe-tebes tanba sa, tanba Cina mai ho produtu ida ne’eb’e brilante mesmu ke durasaun ne’e la naruk, maibé nia hatene oinsa bele atria komprandór sira hanesan timoroan,

“Ida n’e hamte tebe-tebs ita nia sidadaun sira, hamate tanba ita nia sidadau sira atu halo negosiu kiik susar tebes, tanba ho osan ne’ebé mak kiik labele atu compete ho Cineza sira, tanba sira mai ho osan ne’ebé montante bo’ot”, katak nia.

Tuir lolos estadu ida ne’e presiza define lolos sidadaun estranjeiru sira nia presenza iha Timor-Leste, sira atu mai investe ka sira atu mai halo negosiu, se sira mai atu halo negosiu tenke haruka sira fila ba sira nia rain, tansa sa mak ita haruka sira fila ba sira nia rain, tanba ita mós presiza ita nia sidadaun sira mós moris di’ak, nia sujere.

Tinan 19 ita restaura ona ita nia independensia, ita ses ona hosi okupasaun illegal Indonezia, ita hanoin katak ita nia estadu ida ne’e inadependente, ita hanoin katak ita nia povu ida ne’e independente, maíbe realidade ita nia povu ida ne’e hasoru mak nafatin sei defendensia hosi nasaun seluk, nasaun seluk mak saida realidade iha ita nia rain laran, nia haktuir.

ita nia estadu ida ne’e ita nia populasaun ida ne’e defende  defendensia makas ba sidadaun estranjeiru sira nia prezensa iha Timor, dala rum barak mak kestiona katak ita tenke agradese tanba Cineza sira nia prezensa bele ajuda timoroan sir abele servisu, se mak lakoi atu agradese ita hotu agradese, maibé ita haluha thia katak, ita nia sidadaun sira mós atu halo negosiu sira mós presiza hamoris sira nia ekonómia familiar ida ne’e, nia preokupa.

Ida ne’e mós kontribui atu hametin paz no estabilidade iha  familiar, baihnira Cineza sira loke negosiu hanesan ne’e hamate ona ita nia sidadaun sira, sira nia preseza di’ak maibé tenke defini klaru katak sira nia preseza mai iha Timor atu halo saida, se sira mai ho investor ita agradese se sira mai ho negosiante d’iak liu haruka sira fila, timoroan m’os iha kapasidade atu halo negosiu iha nia rain rasik, nune’e labele defendensia ba nasaun seluk, Nia hakotu. Lop

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *