FEATUREDGeralIkus LiuNews

Movimentu Aliansa Maubere Nasionál Apresenta Pontu 4 Ba PN,  Deputadu Sira Lakonkorda

Fahe Tutan

Naunil Média (Díli), Movimentu Aliansa Maubere Nasionál (AMN) halo audensia ho Prezidente Parlamentu Nasionál no Xefi Bankada  sira,hodi aprezenta sira nia preokupasaun pontu 4,hapara tradisaun sosa laptop no kareta luxu periódikamnete, orsamentu jerál Estadu  (OJE) kada Tinan tenke aloka makas ba setór saúde, agrikultura no edukasaun, Halakon lei Pensaun Mensál Vitalísia Halakon artigu 5 hosi lei Liberdade Reuniaun no Manifestasaun,  maibé  Deputadu sira la konkorda.

Tuir reprezentante AMN  Minguel Monsel katak, Antes sira  tama hasoru deputadu sira  nia hanoin ne’e todan. Tanba foin hasoru  direita ho orgaun soberanu. Satan ema sira ne’e mai husi Partidu Politka. Maibé iha dialogu ne’e AMN sente hasoru ema hensan konservativa de’it.

 “Ita hakarak hatete Katak buat haat ne’ebé maka ita Lori maka hapara tradisaun sosa laptop no kareta luxu periódikamnete, OJE kada Tinan tenke aloka makas ba setór saúde, agrikultura no edukasaun Halakon lei Pensaun Mensál Vitalísia,  Halakon artigu 5 hosi lei Liberdade Reuniaun no Manifestasaun. Mibé  kuaze Bankada hot-uhotu  susar atu muda bainhira partidu ida la manán abslolutu ha’u  hanoin meius ida ne’e atu kari rai rahun ba Povu”,  hatete Reprezentante AMN Minguel iha resintu  Parlamentu Nasional bainhria remata  dialogu, Kuarta, (23/11/22).

Minguel  haktuir,  Deputadu sira mak reprezenta duni povu la difisil atu halo Alterasaun ba lei refere no Parlamentu Nasionál fó razaun Katak tenke fó sala ba Governu tan  hanesan orgaun Ezekutador  kuandu  alokasaun OJE la makas ba setor  estratejiku ne’e sira  konsidera Deputadu sira haluha aan.

“Loos duni katak Programa orsamemtal Governu maka deside, maibé atu liu ka la liu ne’e desizaun iha uma fukun Parlamentu Nasionál, signifika  haree  ba ida ne’ebé maka tenke preorodade ba povu. Sei la preorodade ba Povu tenke hasai Ne’e hanesan PN ho Governu fó sala ba malu, maibé orgaun Soberaniu rua ne’e hotu-hotu iha desizaun no papel  iha OJE kada tinan. Imajina hanesan labarik ki’ikoan sira, ida gasta osan  arbiru de’it, ida seluk mós hakarak Gasta osan arbiru”, nia Lamenta.

Minguel  dehan, Parlamentu hanesan orgaun fiskalizado hodi kontrola  Governu, liuliu kada Ministeriu para labele gasta osan arbiru. Sei gasta husi fundu minerais tenke ba setor estratejiku, setor ida ne’ebé maka iha benefisiu direita ba povu no ben estar komún povu  nian.

“Maibé ita la kokorda  fó  karreta  ba membru Parlamentu Nasionál depois uza hanesan karreta privadu,  ita haree katak sasan  ne’e   hanorin jerasaun sira mai iha parlamentu nasionál  la’ós atu servi  povu maibé  mai para atu  asesu  ba kualker previleiju ne’ebé maka sira nia poder iha ,deputadu na’in 65, iha  balu ne’ebé maka laiha kapasidade hodi reprezenta povu no sira mai atu asesu deit previleiju ne’ebé maka  iha”, Minguel kestiona.

 Minguel infroma, ho AMN nia prposta aleterasaun lei  númeru 1/2006 partikular   iha artigu 5 ko’alia kona-bá  resurasaun bandu mentru 100, maibé  Deputadu  sira la konkorda Atu Altera lei ne’e.

Tanba ne’e AMN sei rejisti iha kampus  UNTL nia oin  durante fulan rua  kontinua halo manifestasaun bainhira karta avizu  previu remata.

Iha fatina hanesan   Deputadu Antoni Verdial  hatete,  manifestante sira hato’o buat haat, primeiru sira ko’alia kona-ba  la konkorda Dekretu lei  Númeru 5/2006,  ba demarkasaun fronteiriza  entre manifestante ho Parlamentu Nasionál no tau matan ba lei pensaun vitalisia.

“Ho nune’e maka Parlamentu Nasionál la kokorda atu revoga Lei ne’e  tanba ita moris iha nasaun ida ita moris iha estadu direto demokrátiku,  maibé nafatin tenke kumpri Lei ne’ebé agora vigora iha ita nia Nasaun ne’ebé  Repúblika Demokrátika Timor-Leste,  ha’u husu ba manifestante sira  tatoli hela mensjen ba maluk sira ne’ebé hakarak,  iha manifestasaun no tenke komprende katak Repúblika Demokrátika Timor-Leste iha nia Orgaun Soberaniu ketak-ketak”, deputadu Verdial esplika 

Deputadu  Verdial dehan, Parlamentu Nasional hanesa Orgaun Soberaniu daruak iha estadu RDTL mak forma Governu, nune’e  husu ba AMN hodi estuda tan Lei hirak ne’ebé maka sai baze. Fundamemtal ba  Governasaun hala’o operasaun servisu iha adminitrativa hodi liga mós ba área judisiariu nian..Gyor/Ana

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *