FEATUREDIkus LiuNewsPolitika

PR Horta : Justisa Buka Alternativa Molok Foti Desizaun Final

Fahe Tutan

Naunil Media (Manatuto), Prezidente Repúblika (PR), José Ramos Horta hateten Timor-Leste estadu ida atu asegura ema hotu-hotu só bele tama prizaun bainhira presiza tanba ne’e Justisa buka nafatin Alternativa molok foti desizaun Final hodi hasai ema nia liberdade.

Xefe Estadu hato’o lia hirak ne’e liu husi diskursu bainhira prezide serimonia komemorasaun loron Proklamasaun Independensia Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) 28 Novembru ba dala 47 iha Munisípiu Manatuto, Segunda (28/11).

“Ita kria Estadu ida atu asegura katak ema hotu-hotu só bele tama prizaun bainhira presiza tebes duni, no ne’ebé sistema justisa buka nafatin alternativa molok foti desizaun finál hodi hasai ema nia liberdade. Valór demokrasia hirak-ne’e, direitus umanus, respeitu ba Estadu de direitu no justisa, hamutuk ho justisa ekonómika no inkluzaun sustentável, mak ita konsagra hotu ona iha ita-nia Konstituisaun nasionál iha 2002, bainhira ita restaura ita-nia independénsia,” dehan Xefe Estadu

Horta hatutan Timor-Leste la harii Estadu ida ho objetivu atu kria fali leis ka prátikas ne’ebé la Justas. No mós TL la harii Estadu atu dadur narnaran de’it ema tanba halo sala ruma, no la harii mós Estadu ida ne’ebé dadur ema la liuhusi julgamentu durante fulan hira laran, la harii Estadu ida ne’ebé nakonu ho ema sira ne’ebé la liu husi selesaun hodi servi iha instituisoens polisiais no judisiais sobrepostas ka hadau malu fatin, hanesan loloos modelu copy paste hodi sama tan prinsípius lulik hirak ne’ebé konsagra ona iha Konstituisaun.

“Ita la harii Estadu ida ne’ebé ema sira karik inosente ka sala-laek maibé tenke hein tinan hirak nia laran atu bele ba tribunál hodi rona akuzasaun ne’ebé halo ba sira no ne’ebé sira nia prosesu dada naruk rohan-laek. Ita labele haluha prinsípiu ida katak justisa atrazada signifika justisa negada. Ita harii Estadu ida ne’ebé bazeia iha valores universais demokrasia ho Estadu de Direitu atu nune’e ita bele garante katak ema idaidak iha ita-nia país ne’e labele moris ho pezadelu ka trauma sira husi tempu uluk nian,” katak Horta

Prezidente Repúblika hateten Liu tiha tinan haat nulu-resin hitu, TL abuza hela ou la utiliza loloos lei sira ne’ebé Timor-Leste rasik kria hodi garante liberdade ho respeitu tomak ba direitus umanus, lei balu aplika maski la ho hanoin ka deskrisaun ne’ebé loloos, tanba ne’e mak bele hamosu fali injustisa. Lei balu parese rai metin hela iha armáriu laran, no hasai mai atu hatudu de’it ba vizitante sira buat ne’ebé halo ona, maski nunka implementa.

“Tanba situasaun hanesan ne’e ho sistema lei no justisa hanesan ne’e mak ita kombate no luta durante tinan hirak nia laran? Dalaruma interasaun sira entre ita-nia polísia, sosiedade ho meius komunikasaun sosiál haree hanesan la saudáveis. Buat hanesan ne’e la’os de’it estraga Estadu de Direitu ho demokrasia, maibé hamosu mós prátikas ho atitudes ka hahalok relasiona ho meius komunikasaun sosiál, lokais no internasionais, prátika ho hahalok sira ne’ebé la saudáveis ba demokrasia,” tenik Prezidente Repúblika

Nia dehan Hahalok hirak-ne’e mak estraga sosiedade ho valores. TL hari´i Estadu Demokrátiku ho nia valores hanesan resposta hasoru atake sira ne’ebé ema halo ba direitus no ba liberdade expresaun. No Timor-Leste la hari´i Estadu atu ema sira envolve fali iha respostas ne’ebé orienta la loos kona-ba buat ne’ebé sira la gosta iha meius komunikasaun.*Jos

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *