FEATUREDIkus LiuNewsOpiniaun

Koridor Eskola Iha Timor-Leste, Kontaminadu Ho Arte-Marsiais No Rituais, Falla Edukasaun Ka Lideransa Gam-R

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Artigu ida ne’e nuda’ar opiniaun pesoal, la reprejenta instituisaun ruma, opinaun ne’ebé mak esklarese iha kraik bazeia ba observasaun real ba realidade iha Timor-Leste.

Governu iha Timor-leste nia politika ba dezemvolvimentu edukasaun konsidera non-importansia,edukasaun iha Timor-Leste nia dezemvolvimentu ita hare’e kontinua hakdasak ba bebeik, mais governu tau importansia liu oinsa re-ativa arte-marsiais no rituais hodi buka votus iha kampaña nune’e remata kampaña taka fila fali.

Mezmu ke nune’e hakerek nain agradese ba governu tamba bele re-ativa hikas, nomos kria kedan ho regulamentu liu husi lezislasaun sira hanesan lei Nu.5/2017 inklui Direktiva KRAM. Maibé hakerek nain atu hatete lezislasaun no (Direktiva Kram) ne’e somente eziste mais nia valor ba aplikasaun la forsa.

Tambasa mak ohin loron koridor eskola sira iha Timor-Leste kontaminadu ho arte-marsiais no rituais?

Tanba governu somente re-ativa maibé la define nia obejtivu husi re-ativa arte-marsiais no rituais nia destinu ida ke klaru, liliu la define klaru kona ba oinsa regulamentu atu regula arte-marsiais ho lei espesifiku ruma.

Governu garantia ba Direktiva KRAM, nia sansaun, maibé husi sansaun ne’ebé mak governu liu husi SEJD no KRAM projeta iha Direktiva KRAM ne’e rasik la iha efeitu atu aplika, sansaun ne’ebé mak agrava(todan liu) liu iha Direktiva KRAM ne’e mak “sansaun administrativa” ka multa, wainhhira membru ka grupu arte-marsiais ida pratika aktus kriminal maka sei aplika multa ho osan $50.00 ate o’o $2.000.

Lider no lideransa grupu arte-marsiais menus kontola nia membru sira iha sosiedade, liliu la kontrola ba membru sira nia uzu ba “atributu arte-marsiais no rituais”

Edukasaun  imformal (edukasaun husi inan aman) sei menus atu ajuda hodi kontrola oan sira.

Membru grupu arte-marsiais menus asesu edukasaun civika iha formasaun ka treinamentu nia laran, mezmu ke nune’e iha direktiva KRAM mos sita pontus lubuk kona ba formasaun edukasaun sivika ba membru grupu arte-marais.

Implikasaun kontaminadu arte-marsiais no rituais iha koridor eskola ka instituisaun akademiku !

Ohin loron ambiente eskola ka ambiente iha instituisaun Akademiku la’os ona sai fatin ba diskusaun, debate ka diskursu, no la’os ona fatin atu aprende masimu ba siensia no aplika teoria da siensia , maibe fatin atu diskusaun liu kona ba pesoal nia ezistensia iha vida organizasaun arte-marsiais no rituais, mais ke pior ambiente eskola sai fali fatin ba odiu no vigansa ba malu entre membru organizasaun arte-marsiais.

Kestaun sira nune’e bele desmantela estudante sira nia objetivu hodi definisi futuru tuir metas estudu nian. Tamba ohin loron ita hare iha ambiente eskola estudante sira la define ona se mak iha eskola ka kampus iha koinesimentu intelektual, ka se mak iha kampus no eskola sira makas kona ba area espesifiku, maibe ohin loron iha kampus no eskola só justififika se mak hola parte iha grupu arte-marsiais no rituais. No hakerek nain atu dehan katak ambiente eskola ou kampus ohin loron halo estudante paniku(tauk), la’os tauk tamba tarefa(tugas) maibe tauk tamba ema atu baku.

Aktus sira ne’e hotu akontese hanesan hau foin sita liu ba, menus kontrola husi lideransa ka lider grupu arte-marsiais no rituais ba nia membru sira, tantu mós menus edukasaun imformal husi familia, inklui eskola no kampus sira deskontrola ho regulamentu.

Meius ka politika saida deit mak tenke uja hodi kombate aktus sira hanesan hakerek nain temi liu ba:

Governu liu husi SEJD inklui KRAM tenki projeta ona lezislasaun foun ruma bele reforsa lei nu.5/2017 kona ba lei armas brankas inklui Direktiva KRAM.

Lider no Lideransa GAM-R tenki kontrola e bandu membru labele utiliza atributu arte-marsiais no rituais iha fatin sira publiku bele de’it uja wainhira serimonia publiku no iha fatin ba formasaun ka treinamentu.

Komisaun reguladora Arte-marsiais tenki aselera resenseamentu eleitoral ba organizasaun arte-marsiais no rituais inklui nia membru sira hotu husi munisipiu ba postu-administramitivu, inklui suku no aldeia.

Diretór eskola no Reitoria universidade sira tenki aplika sansaun rigoroju hodi bele limita prejenta enome arte-marsiais no rituais iha eskola ka universidade.

Ajente segruansa (PNTL) tenki atua ho rigoroju ba pessoal sira ne’ebé mak tenta utiliza atributu arte-marsiais no rituais iha publiku.

Ikus liu hakerek nain hakarak fó hela mensajen ba inan aman sira favor kontrola oan sira, no mós maluk foinsa’e sira ne’ebé mak hola parte iha organizasaun arte-marsiais no rituais labele uja organizasaun sira hanesan treina fizika hodi manifesta odiu no vigansa maibé pelu menus uja tekniku formasaun fizika sira hanesan desportiva. Dezemvolvimentu iha estadu ida ne’e atu la’o diak presija ita hotu nia kontribuisaun maximu.

Opiniaun Husi: José Lino Costantino Pereira  

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *