FEATUREDGeralIkus LiuNews

Haksolok Tinan Foun, Na’in 5 Mate Iha Tasi Baucau

Fahe Tutan

Naunil Media (Baucau), Iha Domingo ne’e ema na’in Lima (5) Mout no mate iha tasi Binagua postu administrativu Laga Munisípiu Baucau tanba kauza husi laloran tasi makas.

“Sira nain lima (5) mout no sira mate hotu no dadaun ne’e iha hela sentru saúde Laga no sira atu transporta ba iha suku Gurusa aldeia Lakulela Sira nain lima Feto nain Tolu no mane nain rua”, dehan xefí suku Guruça Filomino Mendonça ba jornalista sira liu husi via telefone, Domingo, (02/10/22).

Autoridade lokál ne’e hatutan sira sira nain lima mout tanba nani tasi no kauza husi laloran boot nune’e nain haat peskador sira konsege salva to’o sentru saúde Laga mak nain tolu mate no ida seluk lori liu ba to’o HOREX Baucau mak foin iis kotu.

“Motivu husi mout ne’e tanba sira nani ne’e mak sira nain lima (5) ne’e mout dala ida no nain haat (4) ne’e ita maluk peskasor sira iha ne’ebá ne’e salva mas mai to’o iha sentru saúde Laga mak nain tolu (3) mate iha ne’ebá no ida seluk lori liu Hospital referal Baucau mak iis kotu iha ne’ebá no mós oras tuku lima (5) liu mak ha’u simu telfone husi eskudra Kelikai”, katak autoridade lokál

Nia hateten depois ida seluk ne’e ohin se lasala iha tuku haat (4) ho balun mak parte maluk sira peskasor iha  Binagua ne’ebá hetan no mate tiha ona no agora dadaun lori tiha ona mai sentru Laga nian no atu transporta ba sira nia Rezidensia iha suku Gurusa aldeia Lakulela postu Kelikai Munisípiu Baucau.

Nune’e mós familia matebian Arnalda Emilia Gaio hateten sira sai husi Guruça atu ba paseu iha tasi parte Laga Libagua no sira han meudia hotu mak foin tama tasi haris maibé korente tasi makas.

 “Sim ami ohin ba paseu iha Laga Binagua depois ami sai ami nia suku Guruça ba iha ne’ebá no too iha ne’ebá tuku 10 depois tuku 12 ami han tiha hotu entaun sira ne’ebé mate dadauk ne’e sira tama ba haris sira hamutuk nain 8 kaer liman tama tasi haris maibé korente tasi makas dada nain lima ba laran no mane nain 2 konsege sai mai”, Tenik família matebian

Arnalda hatutan nia alin rasik atu ba sira ne’ebé mout ne’e maibé lakonsege tanba sira mesak lahatene nani de’it ho nune’e mak nia apa ba bolu peskador sira hodi lori sai sira ne’ebé namlele iha tasi leten.

“Maibé ha’u nia alin rasik ne’e atu salva sira maibé lakonsege tanba ami sira ne’ebé la’o hamutuk ne’e ami ema ne’ebé nani lahatene no sira iha tasi laran too de’it 30 detik hanesan ne’e tanba ne’e ha’u nia apa rasik ba bolu peskador hodi mai ba salva sira no la’ós hodi vero maibé nani de’it ba sira namlele iha tasi leten ne’e hodi dada sai mai”, katak nia

Nia hateten nia maun ida atu salva sira nain lima ne’e lá’os salva maibé nia mak mout lakon mak no besik tuku lima mak foin hetan no sira mate hamutuk nain lima (5)

Entre-tantu matebian sira ne’e mane ida agora dadaun atu ba universidade no ida foin SMP klase 3 feto ida eskola iha Universidade Nasionál Timor-Leste (UNTL), ida eskola iha Saun Miguel SMA no ida tan eskola iha Canossa, feto universidade nain rua SMA na’in ida no mane ida atu ba universidade no ida foin SMP klase 3.*Jos

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *