FEATUREDGeralIkus LiuOpiniaun

RAI NARUK FISKAL no FUNDO PETROLÍFERA

Fahe Tutan

Naunil (Díli), Rekurso Mina no gas hanesan rekurso naun renovaveis ida ne’ebe mak durante ne’e sustenta estadu Timor-Leste to’o agora, entretantu atu dehan katak Fundu mina rai no Gas ne’ebe mak durante ne’e sustenta estadu Timor-Leste ne’e resulta husi atividade petrólifera, nune’e atividade petrólifera refere ne’ebe mak resulta fundo mak atividade petrólifera ida iha kampu ho naran KITAN ne’ebe kampu refere remata nia produsaun iha tinan 2015 no kampu ida naran BAYU-UNDAN ne’ebe dadaun ne’e tama ona ba fase desmantelamentu, ho nune’e hau hakrak mensiokna iha ne’e mos konaba;

Rekursu petrolifera mak hanesan rikusoin mina no gas ne’ebe mak iha rai okos nune’e rikusoin ne’e rasik cientifikamente naun renovaveis katak bain hira hotu, hotu ona. Atividade petrolifera mak hanesan atividade no asaun sira ne’ebe mak hahu husi buka fatin ne’ebe potensial ba mina no gas, hasai mina no gas ne’ebe iha rai okos ne’e mai iha rai leten no halo procesamentu ka liquifikasun mina no gas refere sai produto seluk no Fundu petrolifero mak osan ne’ebe ita hetan husi minarai no gas.

Entretantu Osan husi Minarai no Gas nian ne’ebe durante ne’e fo moris mai ita nundar estadu no povu hela deit restu purvolta $. 16 biloes ne’ebe sei iha fundo petroliferu nune’e baseia ba resultadu estimasaun no Ministeriu finansa diskreve iha nian dokumentu ofisial sira hateten katak durante tinan 10 fundu Petroliferu sei mohu naben.

Fundo petroliferu mohu naben ne’e katak ita laiha ona Osan, laiha osan atu halo operasaun ba systema estadu nian ne’ebe hanesan Osan ba subsidiu eletrisidade, bee no Saneamentu , eskola ,Saude no setor seluk tan sei laiha ou hanaran rai naruk fiscal, bainhira ita hakat ona ba rai naruk fiscal  mak povu ida ne’e nia esperansa moris sei mihis ka tohik.

Rai naruk fiskál hanesan krize ekonómiku no finansas estadu iha país ida ne’ebé kauza tanba rekursu finansas estadu nian ko’a derrepente, ne’ebe fó impaktu ba estadu nia atividade tomak, no mós atividade ekonómiku iha setór privadu no familia ne’ebé depende ba Estadu. Nune’e emjeralmente Rai Naruk Fiskál akontese bainhira estadu labele selu tusan ba empréstimu, no laiha osan sufisiente atu sustenta estadu nia atividade ka vida estadu nian. 

Pontu devista ba situasaun ida ne’e mak hakarak ka lakoi hamihis no hasai ona despezas sira ne’ebe mak la necesario no laos prioridade no koko hare fali mos ba Empresa Publiku EP sira ne’ebe mak harii balun tinan naruk ona mos seidauk fo receita ba estadu maibe nafatin tane liman sira ne’e no mos empresa sira ne’ebe mak hare katak bele sai deit hanesan Divisaun ida iha Ministerio nia okos ne’e merge fali ona. Ita la hatene’an maibe aktus sira ne’ebe mak ita halo hodi kontribui ba hamohu deit osan ka rai naruk fiscal ne’e hanesan ita sai autor principal ida ne’ebe mak hamate estadu no povu Timor-Leste, devia ita kontribui vida naruk estadu maibe ita kontribui hakotu.

Hakerek Naín : Noventino Fernandes

Atual Dosente Enjinaria Petróliu UNITAL & Prezidente Assosiasaun Engeñaria Petróleo Timor-Leste (AEP-TL)

Númeru kontaktu : +670 7662 6877

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *