UE Ho Plan Internasional Hamutuk ho AHDMTL Lansa Projeitu Inkluzivu No Seguru
Naunil Media(Díli), Emaixador Uniaun Europia baTimor-Le ste Marc Fiedrich hateten, Ohin Uniaun Europia no Plan Intrenasional Timor-Leste Lansa Projetu Foun ba futuru ne’ebé inklizivu no seguru.
“Iha Timor-Leste hanesan mós iha fatin seluk, sei iha dalan naruk atu asegura katak ema ho difisente no membru komunidade LGBTQ iha direitu no oportunidade hanesan ho ema seluk, ema ba ho defesensia no LGBTQLhasoru obstakulu no obstakulu espesefiku sira ne’ebe fó garantia ba atensaun no asaun husi polisia no adovogadu sira ”, Dehan Embaixador Uniaun Europia foin lalalis ne’e.
Nia hatutan, Ema ho defisinsia iha Timor-Leste hasoru obstakulu oin-oin: ida mak menus preokupasaun no kompriensaun kona-ba defisinsia husi sosidade sira,iha ne’ebé bele lori stigma no diskriminasaun, obstakulu seluk mak asesu ba kuida saúde, edukasaun no oportunidade empregu.
“Iha tempu hanesan membrus komunidade LGBTI Timoroan sira hasoru obstakulu sira signifikante tebes, inklui stigma sosial no diskriminasaun, nune’e mós impedimentu legal sira ba igualidade no protesaun ne’ebé bele hamosu violensia ba direitu umanus”, Tenik nia.
Iha fatin hanesan Diretór Asosiasaun Halibur Difisente Matan Timor-Leste (AHDMTL) Gabriel Ponciano de Sousa, nia konsidere projetu ne’e importante tebes hodi bele mutivu difisente sira no hodi influnsia ba komunidade sira labele halo diskriminasaun ba ema ho Difisente no LGBTQI.
“Projetu ne’e hodi fo liverdade ba ema ho difisensi no LGBTQI hodi partisipa direita kualker atuvidade saida mak iha Municipio no Suku karik inkontru iha suku atu foti desizaun ruma atu halo dezenvolimentu iha suku laran karik bele inklui mos ema ho difisensia iha laran ida ne’e mak importante husi projetu ne’e”, dehan Diretór AHDMTL. MJ3