FEATUREDIkus LiuNewsPolitika

Governu Aprova Planu Sósio-Ekonómiku Responde Ba Impaktu Negativu Surtu COVID-19

Fahe Tutan

Naunil Midia (Díli), Segunda (20/04) ne’e, liuhosi reuniaun Konsellu Ministrus (KM) estraórdinaria, governu kosntitusionál da-ualu lídera hosi Primeiru Ministru Taur Matan Ruak, aprova ona planu sósio-ekonómiku atu responde ba efeitu negativu sira ne’ebe mak hetan durante periodu estadu emerjénsia ba prevensaun no kombate surtu COVID-19 iha Timor-Leste (TL).

Ho objetivu atu garante katak ekonómia rai-laran bele la’o nafatin durante periodu estadu emerjésia ba prevensaun no kombate virus globál Surtu COVID-19.

“Estimulu ekonómiku ne’ebe aprova ona, essensialmente ho objetivu atu proteje ema hotu, salva empregu sira, mantein konsumu nafatin no apoiu ba atividade ba setor privadu sira nian”, relata nota ofisiál ne’ebe Naunil Media asesu, hafoin reuniaun ezekutivu mak hala’o iha Salaun Ministériu Finansas, Ai-Tarak Laran.

Planu ne’ebe refere ba medida estratejikas balun, inklui implementasaun sistema universál ida ba transferensia osan ne’ebe garante rendimentu báziku kada fulan maiz ou menus 214.000 familias, subsidio maizoumenus 60% husi salariu mensal funsionáriu sira setor formal nian ne’ebe iha kuarentena ka hela iha uma durante pandemia ne’e, hodi hola stock fos durante fulan tolu.

Atribuisaun subsidiu sira atu garante ligasaun iha rai-laran, inklui garantia ligasaun transporte aereu ne’ebe semana ida halo operasaun dala tolu, garante ligasaun médika no emerjensia krusiais ba Darwin Australia, subsidiu ba transporte marítimu merkadoria ho Atauro no Oe-Cusse aumenta oras iha porto maritimo ba 24 horas loron ida, atribuisaun izensaun parsiál  no pagamentu kontas ahi elétrika $U15 ba kada kliente.   

Polítika ne’e fó izensaun iha pagamentu konta bee, kontribuisaun ba seguransa sosiál no renda ba propriedade sira estadu nian, programa kreditu ho taxas reduzida, garantia kreditu ba importadores ba sasan essensiais sira no emprestimu emerjensia.

Implementasaun programa ida atu aumenta oferta ai-han iha kosta sul no medida sira atu garante disponibilidade fatór sira ba produsaun agrikola, pekuaria no peskas sira, fornesimentu ba bolsa maiz ou menus 4200 estudante Timoroan iha estranjeiru no subsídiu internet ba estudante sira iha  Timor-Leste.

Kustu totál medida sira ne’e hotu sei proporsionál ba impaktu emerjénsia sanitária sira no medida ekonómika sei dinamiku no sei ajusta durante impaktu ekonómiku la’o hela. Mcr

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *