EdukasaunFEATUREDIkus LiuNews

Japaun Kontinua Apoia Dezenvolvimentu Rekursu Umanu TL

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Embaxadór Japaun iha Timor-Leste (TL), Kinefuchi Masami, informa atu reforsa rekursu umanu, Governu Japaun oferese bolsa ba Timoroan nain-14 sei ba hala’o estudu mestradu iha Universidade Japaun.

Emabixadór Japaun iha Timor-Leste Kinefuchi Masami, ba jornalista sira hafoin serimónia despidida bolseiru nain 14, iha embaixada Japaun, Pantai Kelapa, Sesta (23/10).

“Programa bolsu estudu mak Governu Japaun oferese hamutuk area haat (4) hanesan Japan Development Scholarship (JDS), Sustainable Development Goals (SDGS) Global Leader Program, STI-Science, Technology and Innovation no JICA Long-Term Training”, hateten Diplomata Masami.

Diplomata ne’e hatutan, progrma bolsa maioria funsiunáriu públiku mak konkore  ba vaga mestradu husi instituisaun Petroleo Jeolojia (IPG), Ministeriu Finansa, Ministeriu Turizmu Komersiu Industria, Universidade Nasional Timor Lorosa’e, Ministériu Justisa Ministériu Edukasaun no Ministériu Interior.

“Bolseiru sira-ne’e sei ba estuda iha universidade sira iha Japaun mak durante ne’e koloka tina-rua liu-bá. Area espelizasaun estudu mak hanesan tékniku mina, adiministrasun públiku, siénsia sosial, siénsia polítika, depende bolsersu sira area servisu”, tenik Masami.

Iha okaziaun ne’e bolseru Lizia Rozita Viera Aniceto hateten, oportunidade ne’e sei uza ho didiak hodi bele hasa’e  kapasidade fila mai kontribui ba prosesu dezenvolvimentu iha Timor-Leste (TL).

“Oportunidade ida ne’e,  ha’u sei uza didiak espera  ami nian-14 selesionadu ba bolsa estudu hodi atinji ami nian objetivu atu aumenta ami ida-idak nian kapasidade fila mai kontribui ba dezenvolvimentu”, dehan Lizia

Bolseru Lidia haktuir, prosesu konkore ba vaga bolsa estudu hatama dokumentus tuir ida-idak nian area espelizada hotu sei hein intervista.

“Ha’u hili programa Sustainable Development Goals (SDGS) entaun aplikasaun ne’e husi UNTL husi ninia servisu fatin. Entaun  ha’u apply depois tuir prosesu la’o hanesan entrevista”, Nia realsa.

Nia konta tuir prosesu ida tan mak prosesu preparasaun rekerementu ho lian Inglesh, tenke liu 6,0, Sei intervista hotu prosesu naruk mai husi universidade ne’ebé atu selesaun, hafoin submete ba universidade sira iha Japaun mak sei hili.

“Regisitu final mak agora ami hein hela atu aranka iha tempu badak. Durasaun estudu mestradu ne’e tinan 2, iha universidade internasional Jepão IUZ Tokyo”. tenik Lizia. Vit  

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *