FEATUREDIkus LiuNewsOpiniaun

Governu Lakoi Esforsu Hodi Halo Kontrolu Sosial Maka Timor-Leste Nia Jerasaun Sei Barailla Iha Futuru

Fahe Tutan

Naunil media (Díli), Ikus ikus ne’e porlema (ação ciminal), akontese nafatin husi joven milenial sira, ne’ebe fó desturbiu ba sosiedade hodi halo paniku ema seluk no perturba ba ema seluk nia liberdade hodi hala’o atividade diária iha loron tanto iha kalan. Ita hatene katak, Timor-Leste restaura hikas nia Indepedensia iha dia 20 de maio de 2002, hodi hamrik mesak hanesan estadu de direitu demokrátiku, ne’ebé hatur ona iha ita nia konstituisaun RDTL ho nia prinsipiu fundamental sira, ne’ebe hari husi povu nia hakarak no respeitu mos ba dignidade ema hotu-hotu nian. Maibé ohin loron, prinsipiu fundamental hirak ne’e hamihis ona nia valor husi ação ne’ebé pratika iha sosiedade nia le’et. Nudar akademika, hakarak atu hateten mós katak, iha ita nia nasaun ida ne’e opta “estadu de direitu”, signifika katak iha ita nia nasaun iha lei ka norma atu regulariza ema hotu-hotu no buat hotu-hotu iha rai laran no kualker asuntus relevante ho ita nia estadu. Tamba prinsipiu fundamental husi estadu ne’e nia objetivu maka previstu ona iha ita nia lei inan K-RDTL artigu 6 atu bele defende no garante ba estadu ne’e nia distinu. Se no kazu maka governo lakoi esforsu hodi transforma sidadaun sira hodi respeitu no hakruk ba lei-inan no lei-oan sira maka governo rasik hamihis soberania konstituisionalidade iha nasaun ida ne’e, ne’ebe konsagra ona iha prinsipiu fundamental K-RDTL artigu 2 numeru 2. Sobre situasaun atual, ita nia Governo bele reativa arte marisiais no arte rituais hodi hari sede kada grupo ida-idak nian, maibe governu mós presiza tau atensuan ba setór edukasaun hodi harii mos eskola, liu-liu iha areas remotas sira ne’ebé maka eskola dok husi hela fatin. Tamba liu husi edukasaun formal maka bele lori no transforma tipo edukasaun rua maka hanesan edukasaun imformal no edukasaun non-formal, hodi bele eleva sira nia kuinhesimentu konaba edukasaun sivika. Governu mós presiza esforsu atu dezemvolve setor edukativu iha estadu RDTL Atu evita konfrontasaun, konflitus, violensia no outros violensia maka presija kontribuisaun ida que masimu husi bazes da edukasaun hanesan: Edukasaun imformal; (katak edukasaun ida ne’ebe maka ita aprende iha uma laran rasik, hamutuk ho pãe, mãe tantu familia tomak, oinsa atu pratika etika no moral iha familia nia laran no mos iha sosiedade); Edukasaun formal; (katak edukasaun ida ne’ebé maka forma ema oinsa atu sai ema ne’ebé inteligente, iha esperiensia no abilidade hodi kontribui ba desemvolvimentu familia, iha sosiedade tanto iha estadu. Maibé atu transforma mentalidade rekursu humano iha edukasaun formal presija mos desemvolve fasilidade tuir área espesifiku sira, tamba dala barak estudante sira ne’ebé maka pratika violensia konflitus tamba frustadu ho area espesifiku sira ne’ebémaka aprende seim fasilidade tuir nia meritu, ho buat hirak ne’e maka sai hanesan fator ida ne’ebé kontribui ba estudante sira hodi lahatene nia pozisaun ho lolos. Maibé kestoens sira ne’e hotu presija kontribuisaun makaas husi edukasaun imformal, tamba atu distingui metas presiza mos koragen ida que asasinho husi edukasaun informal). Edukasaun non-formal; (nu’udar edukasaun extrakurikuler ne’ebe maka sai hanesan barometru atu bele justifika mentalidade liu husi formasaun sira hanesan lingua, komputasaun, hodi bele kapasita aan. Maibé atu dezemvolve vontade ida ne’e la’os deit vontade pesoal husi ema ne’ebé maka buka atu hetan esperiensia, entaun presiza mós fondasi husi edukasaun informal, tanba edukasaun formal hanesan edukasaun ida ne’ebe maka atu justifika de’it ema nia konhesimentu edukasaun bazeia ba siensia). Governu bele reativa arte marisiais no arte rituais hodi hari sede kada grupo ida-idak nian, tamba parte ida mós atu kontribui ba ema nia etika no moral, maibe atu implementa iha sosiedade nia leet, ne’e kestaun ema ida-idak nian, tamba doutrina husi grupu hirak ne’e nunka mais atu hanorin krimi ba sira. Maibé governu mós presiza tau atensuan mós ba setór edukasaun hodi harii mós eskola, liu-liu iha areas remotas sira ne’ebe maka eskola dok husi hela fatin. Tamba liu husi edukasaun formal maka bele lori no transforma tipu edukasaun rua maka hanesan edukasaun imformal no edukasaun non-formal, hodi bele eleva sira nia kuinhesimentu kona-bá edukasaun sivika. Porlema ida seluk ne’ebe maka kada tinan ba tinan kontribui hodi hasa’e númeru dezempregu ate dada frustasaun ba foinsae sira hodi ladun tau benifisiu atu kontribui ba paz no desemvolvimentu tanba kolokasaun OGE ladun tau benifisiu liu ba setór produtivu sira ne’ebe maka bele fo kondisaun ba Timor oan sira. Tuir hau nia estudu, ba OGE ne’ebé maka kada tinan ba tina koloka maka hanesan tuir mai ne’e: Capital ba dezemvolvimentu; kapital menor, Bem servisu, Salariu vensimentu, Transferensia públika. Maluk Timoroan sira, kapital desemvolvimentu akumula setór lubuk ida hanesan setór, edukasaun, saúde, agrikultura, tuirsmu nst. Maibé imposivel kada tinan setór produtivu sirane’e ita nia orgaun ezekutivu (governo) koloka orsamentu minimu tebe-tebes kompara ho orsamentu ba bens servisu. Bens servisu ne’e hanesan orsamentu ida ne’ebé maka uja hodi membru governu sira halo atividade extra “pasiar” maibé orsamentu bo’ot liu capital desemvolvimentu, tanba ne’e maka hau atu hatete katak joven laos ona fator ba dezemvolvimentu maibé sai instrumentu iha palku politiku. Ligadu ho problema hirak ne’e, maka dadaun ne’e sosiedade hotu kestiona no generaliza katak ida ne’e “ezistensia Grupu Arte Marsiais no Arte Rituais”, maka hamosu hahalok kriminozu hirak ne’e iha sosiedade nia le’et, liu-liu iha sidade Díli. Ita presija hatene no tetu husi situasaun ho kondisaun ne’ebe maka bele transforma joven sira ne’e nia hanoin atu oinsa maka bele hamosu porlema ida. Liu husi mosaun ida ne’e, hakerek nain hakarak atu lori ita atu halo analija ida konaba situsaun uluk ninian, ne’ebe maka ita nia Rai doben ida ne’e sei administra husi Estadu Portugues no Invazaun Indonézia tantu iha erra idepedensia ida ne’e, atu nune’e ita bele separa no koloka sasan iha ida-idak nia parte atu labele generaliza. La signifika katak iha tempu pasadu mos la eziste porlema hirak ne’e iha ita nia rain, maibé defaktus hatudu katak iha duni porlema, maibé diferente iha situasaun ho kondisaun ne’ebe maka transforma sira nia pensamentu ida hodi hamosu porlema ida. Tamba iha momentu ne’eba, situasaun ida ne’ebe maka lori sira atu hamosu porlema maka, situasaun ida ne’ebé la fó espasu ba sira atu sente liberdade ho sira nia kondisaun moris ne’ebé infrenta, tamba iha momentu ne’eba sira sente moris ne’e iha presaun nia laran tanba existe sistema esplora, exploita no pratika injustisa ne’ebe la konsegue trata ema ho justu. La signifika mos katak, iha tempu ne’eba la eziste grupo Arte Marsiais no Arte Rituais iha ita nia rai laran, maibé ezistensia husi grupu hirak ne’e iha duni maibe situasaun ho kondisaun ne’ebe maka transforma sira atu pratika asaun kriminal maka oinsa atu hamutuk hodi luta kontra sistema ne’ebe hanehan liu husi sitema explorasaun no exploitasaun no prostituisaun ba inan feton sira hodi halakon sira nia dignidade humana, liu husi asaun pratika ne’ebé sira halo. Ho buat hirak ne’e hotu maka provoka espirítu patrióta mauberismo nian hodi luta kontra sistema hirak ne’e, atu labele eziste tan. Para depois prosesu hirak ne’e ultrapasa ho nia tramitasaun tomak ne’ebé nakonu ho pobreza husi parte hotu-hotu, maibe konsegue ita manan liberdade husi rai seluk. Hafoin restaura hikas índepedensia iha 20 de maio de 2002, ate agora jornada ba ukun aan 20 anos ona, maibe porlema nafatin eziste husi joven milenial sira, hodi kria ínstabilidade no desturbiu ba sosiedade ida ne’e, liu-liu iha sidade dili. Ita mos presija hatene katak sira nia pozisaun tenke kria konflitu iha fatin-fatin, tanba sira nia moris infrenta ho situasaun presaun piskolojia atu hamosu porlema ne’ebe iha espasu ba sira atu halo, tamba kestaun de base ekonomia la konsegue koresponde ba sira nia nesesidade ne’ebe infrenta iha sira nia moris tomak. Hakerek nain mós hakarak lori ita atu halo estudu komparativu ida entre ema ne’ebé servisu ona (empregu) ho ema ne’ebe sidauk servisu (desempregu). Husi parte rua ne’e, nia prosesu moris ne’ebé kada loron infrenta lahanesan. Tanba kondisaun ne’ebé permiti ba parte empregu ninian konsegue fo espasu ba nia atu minimiza nia porlma liu husi kondisaun ne’ebe nia hola parte, maibé ba fali ema ne’ebe desempregadu, nia prosesu moris nakonu ho frustadu, tamba laiha kondisaun ida ne’ebé di’ak para que bele responde ba nia nesesidade tuir situasaun ne’ebé infrenta. Ho buat hirak ne’e hotu maka permiti ba sira no transforma sira nia hanoin, atu halo knar iha ida-idak iha nia pozisaun. Ida, kalan atu toba komesa hanoin, oinsa maka aban bele ba servisu no ida seluk komesa planeia ho modelu konspirasaun atu pratika ka imputa asaun krimi ida. Entermos de porlema hirak ne’e hotu, ezistensia estadu de direitu ninian presiza kontrola ho norma ida ne’ebé valiózu no rígorozu, para que bele kombate ho onestu, justu no parsial. Tamba objetivu lei ne’e nia ezistensia atu Regula, Obriga no Penaliza. Se ita nu’udar implementador ba lei atu trata sosiedade ne’e maka la ho onestu, la justu no imparsialidade, maka ida ne’e mos hanesan fator mais importante ida ne’ebe que bele kontribui atu hamosu porlema iha sosiedade nia le’et. Se lei ne’e nia ezistensia maka hatene regulaza ho penaliza de’it maibe la obriga, ida ne’e mós bele fó espasu atu hamosu porlema iha sosiedade nia le’et.

Ho buat hirak ne’e hotu maka, hakerek nain hakarak atu rekomenda ba dirasaun KRAM ninian atu bele tur hamutuk ho lider nasional husi grupu arte marsiais no arte situais sira hotu, atu bele kria regulamentu ida mais efetivu, hodi bele regulariza membru sira hotu atu kontribui ba paz no estabilidade hodi garante mós ba desemvolvimentu nasional iha estadu ida ne’e. No lider nasional kada grupo ida-idak bele transforma ona nia membru sira atu labele kria kualker konflitu iha sosiedade nia leet, tamba estadu legalija hikas ona grupo hirak ne’e parese iha lei ka norma atu regulariza, karik ema ruma ne’ebe fora husi grupu maka tenta atu desfigura (estraga) grupo ida no husi grupu seluk desfigura grupo seluk, maka presija identifika ema ne’e hodi levanta ba dirasaun KRAM ninian hodi prosesa tuir norma ne’ebe maka iha ona. Aproveita liu husi mosaun ida ne’e mós, hakerek nain hakarak solisita ba setór edukasaun, atu bele dezemvolve sistema ne’ebé transforma foinsa’e sira atu bele konsiente ho dever própiu ne’ebé iha. Tamba sistema ne’e rasik konsegue, kuda duni ai-funan maibé balun buras no balun namlaek, tamba ne’e maka ita presija rega nafatin nia abut husi loron no kalan. Se buat hirak ne’e maka ita la tau ba seriedade hodi kombate maka ezatamenete ita rasik hamate foinsa’e nia abilidade potensial no foinsa’e nia ezistensia namlaek iha konflitu nia leten. I hakarak atu rekomenda mos ba inan ka aman (responsavel familiar) sira hotu, atu bele kontrola oan sira tamba sira maka nasaun ne’e garantia ba futuru ninian. Tanba dalabarak inan ka aman nia resposavel mihis no abandona ka fó liberdade total ba oan sira, maka ida ne’e mós hanesan fator ida ne’ebe kontribui atu oan sira la konsiente ho sira nia pozisaun rasik. I maioria mós dalaruma tau interese masimu liu ba buat ne’ebe laiha benifisiu ba sira nia futuru tamba inan ka aman nia maneira de estimasaun, hodi oan sira ignora tiha buat ne’ebé bele tranforma sira nia mentalidade ba futuru.

Ho buat hirak ne’e hotu maka, hakerek nain hakarak atu rekomenda ba dirasaun KRAM ninian atu bele tur hamutuk ho lider nasional husi grupo arte marsiais no arte situais sira hotu, atu bele kria regulamentu ida que mais efetivu, hodi bele regulariza membru sira hotu atu kontribui ba paz no estabilidade hodi garante mos ba desemvolvimentu nasional iha estadu ida ne’e. No lider nasional kada grupo ida-idak bele transforma ona nia membru sira atu labele kria kualker konflitu iha sosiedade nia leet, tamba estadu legalija hikas ona grupu hirak ne’e parese iha lei ka norma atu regulariza, karik ema ruma ne’ebe fora husi grupu maka tenta atu desfigura (estraga) grupo ida no husi grupo seluk desfigura grupo seluk, maka presiza identifika ema ne’e hodi levanta ba dirasaun KRAM ninian hodi prosesa tuir norma ne’ebe maka iha ona. Aproveita liu husi mosaun ida ne’e mós, hakerek nain hakarak solisita ba setór edukasaun, atu bele dezemvolve sistema ne’ebe transforma foinsa’e sira atu bele konsiente ho dever própiu ne’ebe iha. Tamba sistema ne’e rasik konsegue, kuda duni ai-funan maibé balun buras no balun namlaek, tanba ne’e maka ita presiza rega nafatin nia abut husi loron no kalan. Se buat hirak ne’e maka ita la tau ba seriedade hodi kombate maka ezatamenete ita rasik hamate foinsa’e nia abilidade potensial no foinsa’e nia ezistensia namlaek iha konflitu nia leten. I hakarak atu rekomenda mos ba inan ka aman (responsavel familiar) sira hotu, atu bele kontrola oan sira tamba sira maka nasaun ne’e garantia ba futuru ninian. Tamba dalabarak inan ka aman nia resposavel mihis no abandona ka fó liberdade total ba

ia pozisaun rasik. I maioria mós dalaruma tau interese masimu liu ba buat ne’ebe laiha benifisiu ba sira nia futuru tanba inan ka aman nia maneira de estimasaun, hodi oan sira ignora tiha buat ne’ebé bele tranforma sira nia mentalidade ba futuru.

Hakerek na’in hosi Estudante Universidade Dili (UNDIL) Octavio Luis.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *