FEATUREDIkus LiuNewsPolitika

PD-CNRT Konsidera Rejignasaun Xanana Fó Impaktu Negativu ba TL

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Xefe Bankada Partidu Demokratiku (PD), Deputadu António da Conceição ‘Kalohan’, hateten rejiknasaun xefe negosiadór prinsipal Kay Rala Xanana Gusmão, sei fó inpaktu negativu ba Timor-Leste nia prosesu negosiasaun fronteira marítima no terestre ho nasaun Indonézia.

“Rejiknasaun maun Bo’ot Kay Rala Xanana Gusamão hanesan xefe negosiadór, depois ba fronteira marítima no fronteira terrestre ne’e fó inpaktu negativu maka’as, fronteira terestre ho Indonézia ne’e la’os buat fasil ida, ne’e iha inplikasaun ba kontinuasaun komprimisiu politiku sira ne’ebé mak halo ita depois de referendum”, Xefe Bankada PD, António da Conceição ba jornalista sira hafoin plenária iha Paralmentu Nasional, Tersa (14/07).

Tuir deputadu, António Kalohan, fronteira terrestre no marítima entre Indonézia ho Timor-Leste la fasil atu hakotu lalais bainhira la iha figura ida-di’ak hanesan Xanana Guamão.

“Xefe negosiador nia papel ne’e importante la’os tanba nia politiku ne’e deit maibé nia figura ne’e rasik mak hamosu emosaun ida atu konstroi fila-fali relasaun Indonézia ho Timor-Leste. Hau bele dehan ne’e inpaktu bo’ot tanba la fasil ita atu manan konfiansa husi ema 250 miloens habitantes ho militar deit maka ukun iha Indonesia”, tenik nia.

Deputadu bankaka Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timor (CNRT-Sigla Português), Aderito Hugo, hateten xefe negosiador prinsipal nia rejiknasaun ne’e fó inpaktu negativu ba prosesu negosiasaun fronteira maritima no terestre.

“La’os ida ne’e deit maibe fó inpaktu mos ba investimentu setor petróliu ne’ebé dadaun ne’e prosesa ona”, realsa Nia. 

Ikus-liu, Nia esplika Maun Xanana nia lejitimidade mai husi Governu nia laos reprezentante partidu ida, dala ruma maun bo’ot iha razaun ne’e mak nia foti desizaun, maibé bele iha inpaktu ba negosiasaun iha ongoing hela iha progresu nia laran tanba atu konvense ba ema sira iha kapital atu mai halo investe iha setor petróleu ne’e la’os fasíl, iha kapasidade no presiza mós iha lejitimidade, iha fórsa pesoal ne’e tenke iha atu bele konvense ema laos deit kapasidade negosiasaun maibé lejitimidade hanesan pesoal ida enome estadu. Uar

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *