FEATUREDIkus LiuNewsPolitika

CNRT Konsidera Autorizasaun Estadu Emerjénsia ba Da-IV La Iha Legalidade

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Bankada Congresso Nacionál da Reconstrução de Timor (CNRT) kestiona legalidade autorizasaun Estadu Emerjénsia (EE) husi Parlamentu Nasionál (PN), Kuarta 05 fulan Agustu ne’e, tanba durante plenária la marka prezensa husi Primeiru Ministru (PM)Taur Matan Ruak, no la iha mensajen husi Prezidente Repúblika (PR) Francisco Guterres ‘Lú Olo’. 

Reprezentante Bankada CNRT, Deputadu Gabriel Soares, hateten Kuarta 05 fulan Agostu ne’e, Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN) Ilegál no Inkonstitusionál komete tan irregularidade klara no grave hasoru Estadu Direitu tanba konsientemente halo manipulasaun ba ajenda plenária extraordinária no viola rejimentu Parlamentu Nasionál.

Iha debate ne’e, Bankada CNRT husu atu halo ajendamentu ba Plenária iha Kinta 06fulan Agostu ne’e, tarde liu Sesta 07 Agostu, nune’e marka mós prezensa husi Primeiru-Ministru hodi esplika motivu no medida adekuadu sira ne’ebé maka governu tenke halo hodi hasoru Covid-19 iha prosesu implementasaun Estadu Emerjénsia nian.

Mosu pro-kontra tanba presidente meza no bankada governu nian “obriga” atu halo votasaun sem prezensa no esplikasaun husi Primeiru-Ministru, tanba-ne’e, Bankada CNRT foti pozisaun sai husi plenária “walk-out”, Meza Prezidente Parlamentu Nasional ‘ilegalmente’ admite no hakat liu ona prosedimentu normál no rejimentál bainhira halo prosesu lejislativa espesiál (Deklaração do estado de sítio ou do estado de emergência).

Deputadu ne’e hatutan Razaun Bankada CNRT foti pozisaun “walk-out” mak hanesan tuir mai ne’e.

“Plenária la tuir ona deliberasaun reuniaun líder bankada parlamentár ne’ebé deside atu debate planu ba konvokasaun Parlamentu Nasionál hodi halo apresiasaun ba pedidu autorizasaun Prezidente-Repúblika atu deklara Estadu Emerjénsia. Maibé reuniaun konvokatóriu transforma tiha ba iha votasaun autorizasaun Estadu Emerjénsia sein prezensa Primeiru-Ministru ka Governu nian,  ne’e hatudu momos violasaun ba Rejimentu Parlamentu Nasionál”.

“Rejimentu Parlamentu Nasionál hateten momos katak, atu debate no halo deliberasaun hodi fó autorizasaun Estadu Emerjénsia tenke iha prezensa Primeiru-Ministru nian tanba tuir artigu 119.2 Rejimentu PN hateten, “O debate não pode exceder um dia e nele tem direito a intervir prioritariamente o Primeiro-Ministro, por 60 minutos, e um Deputado por cada bancada parlamentar por 30 minutos cada um”.  Intervensaun Primeiru-Ministru atu esplika razaun aplikasaun Estadu Emerjénsia, medidas ne’ebé Governu tenke foti atu prevene no kombate propagasaun pandemia Covid-19”.

“Bainhira Governu la marka prezensa iha debate no votasaun ba Estadu Emerjénsia, deputadu sira sei la hetan esplikasaun klaru ba medida implementasaun ne’ebé mak governu atu foti, oinsá manutensaun ba fasilidade kuarentena no isolamentu, kustu ne’ebé tenke hasai, oinsá atu asegura movimentu tama-sai iha fronteira, aeroportu no porto, no seluk-seluk tán”.

Tuir artigu 71, forma votasaun ba kazu Estadu Emerjénsia nia dalan mak halo ho “votasaun nominal”, signifika kada deputadu deklara nia-votu verbalmente. Maibé votasaun ba autorizasaun Estadu Emerjénsia ida horseik ne’e ho “votasaun ordinária” (tuir artigu 70), iha diferensia ho esperiénsia ba norma sira tuir lei iha tempu hirak liubá. Klaru no momos hatudu katak, desizaun sira ne’ebé akontese iha plenária viola prosedimentu legál no rejimentál. Ne’e hatudu momoos PPN “Ilegál” no Inskonstitusionál, laiha liu memoria instituisional no mukit koñesimentu ba Rejimentu Parlamentu nu’udar dalan úniku atu guia prosesu tomak iha Parlamentu Nasional.

“Bankada CNRT komprende didi’ak situasaun ida-ne’e, sei halo esforsu hotu-hotu atu kontribui ba iha prosesu salva ita-nia rai doben Timor-Leste husi pandemia Covid-19, tanba-ne’e maka ami enkoraja Governu de faktu atu uza Lei Sistema Saúde hodi halo vijilánsia epidemiolójika no sanitária, inklui atu halo vijilánsia ba mobilidade pesoa entranjeiru bele uza deit lei Migrasaun Asilo, ita la presiza aplika beibeik Estadu Emerjénsia hodi fó risku ba ita-nia Povu nia moris no estraga liután ita-nia ekonomia rai laran”. Hateten Bankada CNRT. Uar

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *