FEATUREDIkus LiuNewsPolitika

PR Horta Liberdade Imprensa TL Di’ak Liu Iha Mundu

Fahe Tutan

Naunil Média (Díli), Prezidente Repúblika (PR) José Ramos Horta hateten, Liberdade imprensa Timor-Leste (TL) di’ak liu iha mundu, tanba tuir survey husi institusaun internasionál TL númeru 17 iha mundu.

“Jornalista sira mak bele ko’alia liu-liu kona-bá dezafius ba média iha Timor-Leste, tanba sira mak lor-loron ida-idak halo servisu difikuldade oi-oin, maibé ha’u hatene de’it tuir institusaun internasionál balun iha Bruxelas ne’ebé halo survey ba liberdade imprensa iha mundu hateten Timor-Leste númeru 17 iha mundu, ne’e aas teb-tebes di’ak liu Amérika, Austrália,”  dehan Xefe Estadu ba jornalista sira bainhira partisipa iha abertura The Dili Dialogue Forum 2022 iha salaun Laline Larigutu, CNE, Kinta, (25/08).

Prezidente Repúblika mós halo observasaun pessoal kona-bá liberdade imprensa iha Timor-Leste, mezmu media infrenta dezafiu no difikuldade, tanba ekonómia Timor-Leste nian fraku.

“Ha’u nia observasaun pessoal Timor laiha problema liberdade imprensa, difikuldade dezafiu ne’ebé media infrenta, ha’u hateten tanba ekonómia Timor nian fraku, media lubuk ida i ha’u hateten jornalista balun han mós difikuldade, motoroan ida mós aat dadaun ne’e mak dezafiu bo’ot,” tenik Prezidente Repúblika

Horta hatutan, Apezar dezafiu ida ne’e sira parese ke hadomi sira nia profisaun, kontinua nafatin reporter no admira ba média sira mak ida ne’e, dalaruma jornalista balun tanba ansi atu hakerek no tanba atu hakerek loloos buat ruma ne’e interese ladún.

“Maibé ha’u hatete Timor 20 anos estadu ne’e rezultadu di’ak freedoom média top iha mundu demokrásia iha mundu númeru um (1), laiha krime organizadu ne’ebé hanesan iha sira seluk iha nia vizinu iha kriminalidade signifika krime organizadu, laiha violensia polítika, laiha bo’ot religoju ou etniku tantu ha’u kontenti ho ida ne’e,” katak Horta.

Nia dehan, Lalika lakon tempu lori Jornalista sira ba Tribunal ko’alia mak konsellu imprensa, tanba KI nia papel mak monitora hotu-hotu nia atividade liberdade imprensa, maibé komportamentu professional média nian, no ema ne’ebé sente vitima ba media nia reporter konsellu imprensa ho jornalista ne’e bele rezolve. *Jos

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *