AgrikulturaFEATUREDIkus LiuNews

MAP Selebra Loron Mudial Ai-Han Saudavel Ba Povu TL

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Mininistru Agrikultura no Peskas (MAP) selebrasaun loron mudial ba Ai-han haforsa sistema Ai-han ne’ebé saudavel, rezilensia no nutritivu ba povu Timor-Leste ho nia tema jerál “La Husik Ema Ida Iha Kotuk”.

Tuir Ministro Agrikultur Peskas (MAP) Pedro Reis Timor-Leste menus Ai-han Saudavel kauza husi Pandemia Covid-19, krize klimatika dileberasaun ambiental, no funu entre Nasaun Rusia ho Ukrania .

“Mundu infreta dezafiu bo’ot inkui Timor-Leste ba moras pamdemia Covid-19, no konflitu militár entre Rusia no Ukrania, lori implikasaun sira folin Ai-han sae folin enerjia kobustivel folin sae ne’e implikasoen tebes ba siguransa Ai-han ba sidadaun sira ho rendementu menus labele asesu ba Ai-han ne’ebé mak saudavel no nutritivu”, dehan Ministru Agrikultura iha CCD, tersa (18/10/22).

Ministro hatutan tinan 2021 Ministeiriu Agrikultura hala’o Dialogu Nasionál, Rejional, Munisípal hodi akomula ideia kona-bá sistema Ai-han nutrisaun no Timor-Leste Adere ofisial ba Seneriu sistema Ai-han Mudial iha Now york.

“Iha tina kotuk halo Diologu Nasionál ,Rejional Munisípiu atu tau hanoin kona-bá sistema Ai-han atu aprezenta ba preseneri iha Roma Timor-Leste ofisial adera ba sistema Ai-han Mudial iha 23 setenbru 2021 iha New york”katak nia.

Governaten ne’e dehan difisil Timor-Leste atu halakon hamlaha no malnutrisaun tan la investe di’ak iha setór agrikultura Rai barak mak sei abandona, peskas ilegal nafatin lao, kada tinan Timor-Leste lakon 25 Miliaun no setór produtivu sira hetan fundu ki’ik husi orsamentu estadu.

Alende ne’e Prezidente Komisaun D, Antonino Bianco Timor-Leste sei nafatin depende ba Ai-han importasaun no atu kombate malnutrisaun investe makas iha agrikultura.

“Ita atu halakon hamlaha ita tenke produs makas para ita lalika dependete ba iha importasaun nasaun seluk, ita agora sei presiza importasaun 60 mil tonelagad ne’e signifika ita ema ituan mak sei produs barak la produz, iha rurais rai barak mak abandona hela ne’e ita presiza hare”, Tenik Deputado Biaco.

 Deputado ne’e dehan atu hapara importasaun Ai-han husi nasaun seluk persiza investe iha setór produtivu, no persiza ema htu tenke servisu produs hodi sustenta Alimentasaun iha Rai Laran no labele abandona rai ne’e iha potensial ba agrikultor.

Selebrasaun iha mós atividade semináriu, no estudante husi Universidade sira hatudu sira nia produtu iha feira no hetan marka prezensa husi Membru Governu sira, Universidade sira iha Díli laran, no sosiadade sivil, no atividade hetan apoiu husi Ministeiriu Agrikultor, Duadores hosi Ajensia Nasionál Ho Ajensira internasional. Gyor

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *