AgrikulturaFEATUREDIkus LiuNews

Inovasaun ba Sustentabilidade Oceano: Timor-Leste Selebra Loron Mundial Oceano ho Asina Matadalan ba Observasaun Cetacean no Karau Tasi (Dugong)

Fahe Tutan

Loron Mundiál Oceano tinan-tinan sempre monu iha Juñu 08. Konseitu ida ne’e rekomenda iha tinan 1992 husi Governu Canada iha Earth Summit iha Rio de Janeiro, Brazil no ofisiálmente hetan rekoñesimentu husi Nasoens Unidos iha tinan 2008. Loron importante ida ne’e selebra atu hasa’e ita nia konsiénsia hodi ajuda proteje no konserva tasi. Tema ba Loron Mundial Oceano tinan ne’e mak “Inovasaun ba Sustentabilidade Tasi.”

Maske situasaun surtu Covid-19 impede atividade no programa lubuk ida, maibé Governu Timor-Leste liu husi Ministériu Agrikultura no Peskas iha Diresaun Geral Peskas ninia okos selebra loron ida ne’e hamutuk ho parseiru sira hodi kontinua enkoraja parte hotu-hotu atu servisu maka’as liu tan hodi atinji meta Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) númeru 14 no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) mak governu hatuur ona ba tinan 2011-2030. 

Ministru Agrikultura no Peskas, Eng. Pedro dos Reis iha ninia diskursu hateten katak: “Governu liu husi Ministériu Agrikultura no Peskas kontinua nakloke an ba parte hotu-hotu atu koopera hamutuk nafatin, tan ita hotu-hotu iha objetivu hanesan, ne’e mak oinsa ita bele hadi’a saúde no produtividade iha ita nia tasi.”

Ministériu Agrikultura liu husi kooperasaun servisu ho Conservation International asina Matadalan ba Observasaun Cetacean (Baleia, Golfinu, no Karau Tasi) iha Timor-Leste. Objetivu husi hamosu matadalan ida ne’e mak atu hahú asegura dezenvolvimentu sustentabilidade ba indústria observasaun baleia no golfinu liu husi hasa’e impaktu pozitivu no edukasaun. Matadalan ne’e aplika ba tipu observasaun baleia, golfinu, no karau tasi hotu-hotu, inklui operador komersiál dedikadu, sazonal no esploitasaun embarkasaun rekreativu sira.

Diretór País Conservation International Timor-Leste, Sr. Manuel Mendes, hateten katak “Matadalan ida ne’e importante tanba indústria nani no luku ho baleia, golfinu, no karau tasi hahú ona iha ita nia rain, tanba ne’e ita presiza kria mekanizmu di’ak atu ita nia mamíferu sira iha tasi laran labele hetan estragu husi atividade ida ne’e.” 

Atu reforsa no garante implementasaun matadalan ida ne’e, parte kompetente sei estabelese mós estrutura hodi ezekuta prosedimentu sira ho di’ak. Hafoin matadalan ida ne’e hetan aprovasaun, sei iha mós dokumentu balun hanesan formuláriu ba aplikasaun hetan lisensa no formuláriu ba lisensa nian ne’ebé parte kompetente sira sei dezenvolve iha tempu badak nia laran.

Iha tempu hanesan, Ministériu Agrikultura no Peskas no Conservation International ofisiálmente asina Nota Entendimentu atu hametin kooperasaun servisu liu-liu iha parte Jestaun Area Protejida terrestre no marina, Jestaun Basias Idrográfika no area peskiza no kapasitasaun tékniku. 

***Remata***

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *