FEATUREDGeralIkus LiuNews

Esbosu Lei Kriminaliza Difamasaun Sei Hamate Liberdade Espresaun

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Peskizadór Organizasaun Naun Govermentál (ONG) Lao Hamutuk (LH), Adilson da Costa, hateten lakonkorda ho polítika Ministériu Justisa (MJ) ba alterasaun lei kódigu penál hodi kriminaliza difamasaun, tanba sei hamate liberdade espresaun.

“Ami kontra no lakonkorda atu kriminaliza aktu difamasaun, tanba ida ne’e sei hamate livredade espresaun hosi kualker, la’ós mai organizasaun sosiedade sivil no instituisaun balun de’it, maibé lei ida ne’e mak avansa no aprovasaun duni iha Konsellu Ministru sei fó inpaktu ba ita nia sosiedade tomak bele mos sai hanesan ameasa ba ita nia sistema demokrasia nomos dezemvolvimentu direitu humanu iha Timor-Leste”, hateten Lao hamutuk, Peskizadór Adilson, ba Naunil Media, iha edifísiu Lao Hamutuk, Bairu Pité, Kinta (11/06). 

Tuir Peskizadór ne’e, katak lei difamasaun ninia inpaktu mak sidadaun bai-bain labele halo krítika ba governante sira, bainhira iha kazu ruma ne’ebé deskonfia  akontese iha instituisaun públiku no instituisaun privadu sira. 

“Hau hanoin importante , media sira hotu inklui públiku ita tenki haree didi’ak ba lei ida ne’e. Ita hanoin lei ida ne’e atu regula aktus ne’ebé la propriadu hanesan insulta ema no lansa informasaun falsa iha media sosiál sira ne’e sei iha lei seluk ne’ebé atu regula”, tenik Nia

Nia esplika, regula media sosiál iha  orgaun Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC-Sigla Português) mak atu tau matan ba asuntu telekomunikasaun nian, sira iha polítika rasik, oinsa atu bele regula ka limita no identifika.

“ONG Lao Hamutuk nia hanoin la importante atu kriminaliza aktu difamasaun liuhusi alterasaun kódigu penál ne’ebé agora Ministeriu Justisa halo hela Lei ida ne’e kontradis ho ita nia konstituisaun RDTL iha artigu 41 kona-ba asuntu liberdade espresaun ninia. Lei difamsaun rasik implikasaun ba ita nia KRDTL, maibe maibé faktu internasionál ne’ebé Timor-Leste ratifika ona liu-liu komisaun sobre direitus polítika iha artigu 19 esplika klaru kona-ba oinsa ema hotu-hotu bele livre espresa ninia informasaun”, sekunda peskizadór ne’e.

Ikus liu, Nia dehan “Kriminaliza difamasaun, ha’u hanoin sei kria problema boot iha ita nia sosiedade tanba iha esbosu ne’e rasik , hatete lei ida nee la fó benefisiu ba ema bai-bain ka ema vulneravel sira, maibé dala ruma fo benefisiu bo’ot liu-ba ema ne’ebé mak kaer ukun, entaun lei ne’e diak liu trava, lapresiza halo diskusaun”. Ana

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *