ArtekulturaFEATUREDIkus LiuNews

MAP Koilleta Hare Segunda Epoka 520 Hektares Iha Baucau

Fahe Tutan

Naunil Media (Baucau), Ministeru Agrikultura peska (MAP-sigka portugês) koilleta hare  ba segunda espoka hektares atus lima rua nolu (520) iha irrigasaun sobabere, munisípiu Baucau.

Tuir Ministru Agrikultura peska (MAP), Pedro dos Reis, iha nia intervesaun hateten koilleta hare iha irigasaun Sobabere total area kultivu 1050, maibé ohin Koilleta haree geral ba Segunda espoka iha de’it 520  hektares.

“Ohin ita Koilleta haree iha irrigasaun sobabere total área kultivu 1050,  maibé ba segunda epoka ita halo de’it 520 hektares de’it, maibé ho esforsu Ministeriu Diretór munisípiu no autoridade lokal sira ho ekstensionista halo aprosimasaun tamba natar ne’ebé mak ita koilleta iha fatin refere abandona ona kuaze tinan 15 ne’ebé ohin ita koilleta 520 simbolikamente iha área ida ne’e.” Dehan Ministeru Agrikultura peska MAP ba jornalista sira iha irigasaun Sobabere 10/09.

Nia salenta tan katak iha prolema uituan kona-bá  boen, sei barak mais importante mak vontade agrikultura sira iha ona, ba futuru hanesan Ministeru no Diresaun jerál ekipa tékniku ho ekstensionista no Autoridade lokal sira sei servisu hamutuk hodi hadi’a tan nia kualidade produsaun iha fatin ida ne’e.

“Iha problema ituan kona-ba nia boen, sei barak mais importante mak vontade ita nia agrikultura sira iha ona no ba futuru hanesan miniatériu no Diresaun jerál ekipa tekníku ho ekstensionista no Autoridade lokal sira sei servisu hamutuk hodi hadi’a tan nia kualidade produsaun iha fatin ida ne’e, primeira epoka husik abandona ba segunda epoka foin halo tamba rezultadu tuir ubinan ba segundo epoka ho aplikasaun tekníku”, Dehan nia

 Pedro informa uza Adubus organiku Poc nsuper NASSA tuir ubinan foin hetan 4,2 kada hektares mais ba futuru nia garantia area ida ne’e sira sei  esforsu maka’as atu fatin ne’e matak fila fali.

“ICM, uza Adubus organiku Poc nassa super NASSA tuir ubinan foin hetan 4,2 kada Hektares mais ba futuru ita garantia area ida ne’e área rai ne’ebé bokur ita sei servisu makas atu lori bee husi wailili no samalari, para mantein,  Tanba fatin ne’e tempu pasadu liu ba rai ne matak depois de ukun-an rai maran, Ministériu sei esforsu maka’as atu fatin nee matak fila fali” Governante ne’e argumenta

Iha fatin hanesan koordenadór grupu Mandiri Nazario Maria Tavares, Hateten  durante tempu naruk sira la halo natar  tanbà sira la iha forsa atu ke’e irigasaun ne’e, maibé Ministru MAP hamutuk ho Komunidade sira esforsu konsege hetan duni Bee.

“Iha tempu Indonézia ami hala’o duni área ida ne’e nunka abandona iha Indonesia nia tempu, maibé ukun an atu ke’e deit irrigasaun forsa la iha natar abandona kuaze tinan 15,  maibé Ministériu rasik hamutuk ho  ami agrikultor sira esforsu konsege bee tama duni governo fila rai gratuita no oferese mos fini Adubudus organiku aimoruk no seluk tan mai husi governo, ami uza sistema ICM iha kaibada laran maioria uza iha fatin ida hamutuk 36 Hektares”,  Katak nia

husi reprezentante  grupu ne’e  nia hakarak husu ba governu presiza tau atensaun ba irrigasaun ne’ebé mak hetan amesadu tebes kuaze 50 metru,  tanba  sira nia hakarak iha fulan Novembru bee tenke tama fali atu ami bele hahu halo natar. Ivo

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *