FEATUREDIkus LiuNewsPolitika

Governu TL Asina Kontratu Projetu TLSSC ho Kompania ASN

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Governu Timor-Leste (TL) asina kontratu ho kompania Alkatel Submarine Network (ASN) husi Australia kona ba Projetu Kabu Fibra Óptika Timor-Leste South Submarine Cable (TLSSC).

Komisaun Interministerial ba projetu kabu submarinu fibra óptika ne’ebe kompostu husi Ministeriu Koordenador Asuntus Ekonomikus, Ministeriu Finansas, Ministeriu Planu no Ordenamentu hamutuk ho Ministeriu Transporte no Komunikasoens(MTK) kria hodi halo implementasaun ba sistema cabo Submarinu fibra óptika.

Governu Timor-Lete reprezenta husi Komisaun Interministerial Ministériu Plano no Ordenamento, Ministeriu Finansas, Ministeriu Koordenador  Assuntos Ekonómikus no  Ministeriu Transporte no Komunikasoens hodi asina kontratu ho kompañia Alcatel Submarine Network (ASN) ba projetu Kabu Submarinu Fibra Óptika.

Despacho nee husi Primeiro Ministro Taur Matan Ruak Nu. 108/PM/VIII/2021, 27 de Agusto,hodi kria Komisaun Interministerial no Grupo Tékniku Interministerial (GTI)  ba Implementasaun Sistema Kabu Submarinu Fibra Óptika, grupu tékniku nia servisu mak atu finaliza estudu FEED (Frond-End Engineering Design).

Hodi akompaña prosesu aprovizionamentu, monitorizaun projetu durante faze implementasaun to’o kriasaun Empreza Pública ba projetu Timor-Leste South Submarine Cable (TLSSC) Wainhira instalasaun ba Kabu Fibra Óptika remata no tama iha faze operasional.

Investimentu ba Projetu ne’e hahú ho Option Agreement iha tinan 2017 hodi halo estudu Front-End Engineering Design (FEED).

Estudu refere finaliza iha tinan 2019 no hetan aprovasaun husi Governo Timor-Leste nune’e lansa projetu ne’e ba públiku iha tinan 2020 no mos prosesu aprovisionamentu konklui iha 2022.

Governu Timor-Leste nia espetativa ba prosesu implementasaun projetu Kabu Submarinu Fibra Óptika ho durasaun fulan 19, Sei hahú husi 1 Jullu 2022 no finaliza iha 31 Janeiro 2024.

Investimentu ba Projetu Fibra Óptika 10

0% finansia husi Governu Timor-Leste, Maibé projetu ne’e mós bele realiza tanba  hetan apoiu finansiamentu “grand funding” husi Governu Austrália liu husi empreza VOCUS hodi prepara estudu FEED.

Governu Austrália mós iha kompromisu atu fó apoiu nafatin ba iha prosesu implementasaun tuir mai hanesan Dezeño ba Cabo Aterragem CLS).

Governu Timor-Leste iha esperansa katak liu husi investimentu ida ne’e, sei hasa’e velosidade internet, halo redusaun ba folin internet nomós liu-liu sei fasilita Governu Timor-Leste nia servisu Governu Eletróniku “E-Government” ne’ebé di’ak liu.

Ministru Plano no Ordenamentu, Jose Maria Dos Reis, haktuir, Timor-Leste hakat tan pasu importante id aba prosesu dezenvolvimentu nasional asinatura kontratu aquizisaun no instalasaun ba kabu submarinu fibra optiku Australia mai Dili   ne’ebe Governu Timor-Leste rasik mak finansia cem pursentu (100%) husi konstrusaun infraestrutura.

“Ha’u hakarak agradese mak Primeiru Ministru Taur Matan Ruak ne’ebe retira ninia komprimisiu ba projetu estrategiku ida ne’e, lori ona tempu naruk hamutuk ho ezekutivu iha VIII governu konstituisional liu-liu membru governu ne’ebe mak hola parte husi komisaun interministerial halo esforsu tomak hodi aselera preparasaun no implementasaun Kabu Submarinu Fibra optika , VIII governu konstituisional halo dadaun ona reforma ba setor tekonolijia no komunikasaun hodi habesik TL ba era dijital”,Dehan MPO iha Palasiu Governu,Tersa(31/05)

Nia mos agrdese ba Governu Austalia nu’udar parseiru governu Timor-Leste iha projetu ne’e, ne’ebe suporta asistensia teknika hodi bele dezenvolve Front-End Engineering Design (FEED) no dokumentus tekniku sira ba aprovizionamentu nebee mak dezenvolve husi Vocus.

“Tempo badak komisaun inetrminsterial hamutuk ho ekipa tekniku nafatin esforsu hodi kontretiza etapa sira ne’ebe sei falta atu konklui hanesan preparsaun modelu jestaun,opersionalizasaun no manutensaun ba sistema kabu submarinu fibra optika nian no tenta atu estabelese empreza publiku no mos preparasaun ba estasaun kabu Submarinu.

Iha fatin hanesan Ministru Transporte no Komunikasoens(MTK) Jose Agustinho Da Silva Informa, ohin hakat tan pasu ida ba oin hodi buka solusaun ba problema komun ne’ebe kestoens no kritikasaun internet velosidade kualidade lento tebes ho kustu  ne’ebe karun.

Tanba nee Governu buka solusaun esforsu oinsa mak bele aselesera fibra optika nee.

“Ohin ita asina obra ida ne’e kompania bele hahu durasaun tempu iha fulan 19 nia laran ita espera no hare oinsa mak prosesu ne’e bele aselera atu  ita bele atinji metas velosidade internet ho kualidade diak no lais ho presu ne’ebe rajoavel”,Dehan MTK

Enkuantu Orsamentu ba programa ne’e hamutuk por volta de $39 milloens nee obra  nia karakter multi anual entaun ba primeira faze preve $9.6 miloes.

Entretantu Serimonia asinatura kontratu nee partisipa husi Primeiru Ministru Taur Matan Ruak, II vise PM no Ministru Plano Ordenamentu Jose Reis,Misnistru Tranporte no Komunikasaun (MTK) Jose Agustinho Da Silva,Ministru Finansas(MF) Rui Agusto Gomes no Ministru Obras Publikas Abel Pires. LTS

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *