Funsaun Públikas Realiza Reuniaun Grupu Jestsun Profisionais Rekursus Umanus
Naunil Media (Díli), Komisaun Funsaun Públikas (CFP sigla portugés) Realiza Reuniaun Grupu Jestaun Profisionais Rekursus Umanus (GJPRU) no Sekretáriu Estadu Joventude no Desportu (SEJD), mak sai uma na’in ba reniaun refere.
Tuir Sekretáriu Estadu Joventude no Desportu (SEJD), Abrao Saldanha hatete, Objetivu reniaun atu avalia ho servisu sira ne’ebe iha kona-bá jestaun rekursus umanus husi perspetiva tekníka SEJD hanesan sai na’in de’it atu realiza fatin ne’e programa na’in maka funsaun públika.
“Ita iha Timor-Leste sistema rekursu umanu ne’e iha komisaun independente mak komisaun funsaun públika, tanba iha tinan hirak liu ba iha intervensaun polítika barak ba iha servisu públiku, liu liu iha administrasaun públika, entaun governu harii komisaun funsaun públika atu profesionaliza administrasaun públika”, dehan Sejretáriu Estadu iha Salaun SEJD, kinta (20/10).
Governante ne’e hatutan, Tanba iha rai ida estadu ida moto ida importante ne’e mak administrasaun públika, bele iha poliítika oioin, maibé se mak tula polítika sira ne’e ba to’o povu sira nia odamatan mk administrasaun públika,
Nia hateten governu esforsu hodi mellora kualidade ajente estadu nian iha área adminitrasaun ba makina estadu hodi atende ba povu em jerál.
“Esforsu ne’ebe komisaun funsaun públika halo oinsa bele professionaliza, ita iha sistema karreira komesa halo ona teste eletroniku, promove nomeasaun meritu ne’e medidas husi komisaun funsaun públika nia esforsu atu halo di’ak liu tan administrasaun públika, no ita hotu koopera atu nune’e bele hadia di’ak liu tan ita nia administrasaun públika, no ajuda di’ak liu prestasaun servisu ba oin”, nia esklarese.
Entertantu komisáriu funsaun públika Antonio freitas Belo hatete, Mandatu bele hotu administrasaun públika kontinua la’o ba oin, buat hirak ne’ebé mak durante funda di’ak ona kontinua la’o ba oin, kualker governu se de’it atu ukun kontinua mantein ba oin, bele hadia di’ak liu tan atu nune’e ita kontinua profesionaliza administrasaun públika liu liu iha kapasitasaun rekursu umanus.
“Hanesan uluk hau ko’alia etika disiplinar, maibé agora ha’u haree toma konta ba kestaun formasaun sira formasaun ne’e xave principal, mak ita kontinua fó prestasaun servisu ba ita nia funsionariu públika sira”, Nia dehan.
Nia espera ba oin ne’e komiáariu sira mai bele evita intervensaun polítika liu liu iha formasaun ba kapasitasaun rekursu umanus ne’e, labele dehan ida ne’e mak espesial ida ne’e mak oan espesial, ne’e labele akontese iha funsionalismu públiku para ita ba oin di’ak liu tan
“Tinan oin oitavu governu konstituisional komesa kria ona lei reforma obrigatoriu ida, para atu bele oinsa jere ita nia pessoal rekursu umanu ba oin di’ak liu tan,tanba maioria ita nia idade avansadu ona liu liu iha professores sira ne’e, idade avansa ona iha mediku sira no seluk tan, kuaze idade aumenta ona idade ne’e mós afeta ba prestasaun servisu iha atendimentus públika”,katak nia.
Komisaun funsaun públika hanesan komisaun indendente ida oinsa atu hree ba funsionariu públika sira, hahú kedas husi tinan 2011, mai halo hela de’it Reuniaun Grupu Jestor Profisiononais Rekursus Umanus, nia hakotu. Gyor