AgrikulturaFEATUREDIkus LiuNews

Moras Brucellosis Perigu Ba Animal Sira

Fahe Tutan

Naunil Media (Díli), Ministeriu Agrikultura Peskas (MAP),hamutuk ho Universidade Nasional Timor Lorosae (UNTL) Departamentu Saude Animal(DSA) realiza Seminariu  Nasional  ba Moras Brucellosis Pereformansia Reprodusaun Animal.

Tuir Verternariu Timor-Leste Alipio de  Almeida informa, Moras Brucellosis perigu tebes ba animal ho ema no difisil tebes atu identifika no fasil tebes atu hadaet no Vasina  animal mak meius ida atu prevene moras ne’e.

“Moras brucellois ne’e bele kona Karau, Fahi, Asu no ita ema, moras ne’e  kona hela Asu ida mak ita besik Asu  ne’e  bele kona mós ita ema moras ne’e iha hela  na’an karau ne’e mak  ita la hatene  han de’it  ne’e  daet ba ita ema ne’e pergozu tebes  ba ita nia vida “, Dehan Doutor Animal  ne’e iha Salaun MAP kuarta (30/11/22).

Nia hatutan ,Durante sira halo peskiza idantifika karau 13%  husi karau 815 mak infeta moras Brucellosis no nia iha Municipuo Bobonaru no Baukau.

 Alende ne’e Alipio nia parte husu ba Matadoru htu iha Timor laran atu lalika oho karauk kabuk ne’e implika ba folin Na’an sae.

“Sekuadu karau kabuk hela mak ita oho ne’e hanesan ita oho karauk rua mak ne’e kada loron mak ita oho karauk kabuk 20 ne’e ita oho karau hira tia ne’e hanesan ita hamenus produtivu iha ita nia rai lara karau mak la produs ona  ne’e ita nia an mos folin an “, nia Esplika

Iha fatin hanesan Vice Ministro Agrikultura Peskas (MAP)  Abilio Xavier de Araujo mos hatutan Ministeriu  Agrikultura prontu atu prevens  ba moras Animal  Brucellois  no sei fahe informasaun ba Matadoru sira hodu hapara oho karu inan kabuk.

“Ita hein ita nia peskizador sira halo peskiza hodi identifika konaba moras  animal ne’e nia kauza husi saida mak  ita ho medida vasina tuir kbit nebe mak ita iha no ita mos koko atu ba fahe informasaun ba ita nia maluk mataduru sira hodi lika oho karau inan  kabuk sira tan”,Nia sublina.

Guvernante ne’e rekonese Matadoru sira oho Karau inan produtivu sira tan Ekonomia familia  mak obriga, maibé nia dehan  sidadun htu tenke responsabilidadd  hodi bele  dezenvolve Animal iha nia Rain rasik.

Seminariu ne’e Partisipa husi Funsionaria Ministeriu Agrikultura Peskas, Estudante  Universidade Nasional Timor Lorosae (UNTL), Universidade da Paz (UMPAZ) no Universidade Oreital Timor Leste  (UNITAL). Gyor

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *