FEATUREDIkus LiuNewsSaude

Xefe Estadu ho Espoza Simu Vasina AstraZeneca ne’e di’ak ba-TL

Fahe Tutan

 Naunil Media (Díli),  Prezidenti Repúblika Francisco Guterres “Lú Olo” hamutuk ho espoza no funsionariu Palasiu Prezidenti Repúblika simu ona Vasina AstraZeneca, ne’e di’ak ba Timor-Leste.

“Ha’u hakarak fó hatene ba ita hotu katak mundu tomak  sofre Hela moras aat ida Covid-19,  hanesan ita hotu hatene ne’e afeita liu ema tokon atus liu, tokon 3 Mak mate ona Timor-Leste país ida ne’ebé la ses husi moras aat ida ne’e, estadu hola medidas oinsá atu halo Prevensaun ba moras ne’e di’ak liu ba ita nia povu”, hatete Prezidenti Repúblika Francisco Guterres “Lú Olo” bainhira atu simu vasina liu husi diskursu iha Palásiu Prezidenti Nicolau Lobato Bairru Pite Tersa (25/05).

 “Lú Olo” hatutan,  medidas estadu halo hodi halo prevensaun mak  halo estadu emejénsia EE, governu sempre halo para nunee hodi bele prevene moras ne’e labele da’et ba Populasaun Sira.  Ne’e esforsu tomak ne’ebé governu halo no obrigasaun Estadu nian tenke hola duni desizaun sira ne’e.

“Klaru ke desizaun ida ne’e husi sorin mós provoka hela situasaun sira seluk ba povu nia moris loron-loron, bele afeita entre moras sira seluk no hamlaha, governu sempre maibé kualker forma as vezes bele liu tiha nia pre-kapasidade atu fó resposta lolos”, Tenik aman nasaun.

 Nia deha, maibé kualker forma resposta lolos ba situasaun ida ne’e la iha aimoruk ida kura maibé hanesan medidas prevensaun atu ita kumpri de’it medidas serka sanitária ne’ebé fó sai ba malu  no liu-liu atu vasina nian vasina mak presizamente  mosu iha situasaun ida ne’ebé ita Timor-Leste hetan portantu ne’e kontaminasaun komunitariu Ha’u hanesan mehi kona ona moras aat ne’e kona tutan ona ba ita nia komunidade mak ita foin hetan portantu Vasina Ida ne’e ba kontra kontra moras ne’e.

Nia haktuir, fofoun prontu Ha’u hanoin vasina kuandu to’o mai  Ministeiru saúde , sentru integradu jestaun krize (SIJK) xefe guvernu rasik hakarak tebes Prezidenti Repúblika atu vasina iha altura ida ne’ebá, maibé Ha’u hatete ba sira lae tenke fó uluk lai ba ita nia maluk sira iha frontline ho komunidade sira depois mak PR bele ikus La iha problema Ida. Tanba moras ne’e hotu  ida ne’e sé Mak vuneravel liu portantu fó prerioridade ba sira Por outra lado no hein husi ha’u nia mediku ne’e rasik ninia rekomendasaun para atu bele simu vasina iha nia tempu rasik Tanba ne’e mak iha primeira oportunidade seidauk simu, ohin ha’u mai prontu ona iha ne’e hamutuk ho funsionariu sira para atu simu vasina ne’e.

Lú Olo hatutan,  parte husi Prezidenti Repúblika nian hodi koopera ho Estadu tomak atu halo mós prevensaun pesoalmente ba Prezidenti Repúblika nia Saúde no hanesan mós saúde ba familia no komunidade tanba Prezidenti Repúblika kontaktu ho Ema barak.

“Tanba ne’e duni ohin Ha’u mai hamutuk hodi simu vasina ne’e ha’u husu populasaun tomak ita nia vasina agora prontu iha no hotu-hotu prontu bele ba iha sentru sira ne’ebé mak fó vasina hotu simu vasina para nune’e bele livre atu halo serbisu partikular ruma”, katak nia.

Nune’e mós Vice koordenadora Forsa Tarefas Prevensaun no Mitigasaun Covid-19 Odete da silva  Viegas  hato’o Agradese ba oportunidade ne’ebé mak husi gabinete Prezidenti Repúblika nian ne’ebé organiza atu ekipa saúde bele mai  fó vasina ba Funsionariu sira iha Gabinete Prezidenti nian.

 “Ondra bo’ot ba ami mak Prezidenti  disponível atu bele hetan mós vasina ba ohin loron. Tuir informasaun ne’ebé gabinete Prezidenti Repúblika, funsionariu ne’ebé mak atu tuir vasina ohin hamutuk 200, ami agradece liu tan se ema mai barak atu bele partisipa iha vasina ne’e di’ak liu tan.Tanba Ita bot sira hatene katak vasina mak meius Ida atu Ita bele proteje ita nia an família no komunidade kolega sira husi infeksaun moras Covid-19 ne’e rasik” Katak nia

 Odete hatutan, vasina mós dalan ida oinsá atu proteze ema sira ne’ebé MAK vulneral no mós populasaun iha Timor-Leste enjeral

 Nia dehan, Se ita hetan ona vasina signifika  Ita bele  redus ona númeru infeksaun ne’e ita hetan vasina primeira doze ita sei iha nia efekasia ne’e sae ba 74% ita hetan tan segunda doze depois de 8 semanas hetan segunda dozes signifika vasina kompletu ona ita nia sistema imunidade ka efekasia ne’e sei sae ba 82%, Nia hakotu.* Jos

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *