PR Promulga Alterasaun Dahuluk Lei Resenseamentu Eleitoral
Naunil Media (Díli), Prezidenti Repúblika (PR) Francisco Guterres “Lú Olo” promulga alterasaun dahuluk ba Lei Resenseamentu Eleitoral tanba Dekretu foun ne’e haktuir ona Konstituisaun Repúblika Demokrátika de Timor-Leste RDTL.
Tuir Komunikadu ne’ebé mak Naunil Média asesu iha média Prezidensiál Repúblika loron Segunda, (06/09/21) Hateten Xefí estadu Promulga Alterasaun Dahuluk Lei Resenseamentu Eleitoral.
Dekretu ida uluk, aprovadu iha loron 28 fulan Juñu 2021, husi Parlamentu Nasionál no Prezidénsiál Repúblika simu iha 6 jullu 2021, iha artigu balun ne’ebé Prezidenti Repúblika konsidera la haktuir Konstituisaun RDTL, tanba razaun ne’e mak haruka ba Tribunal Rekursu atu tetu no foti desizaun.
Prezidenti Repúblika ható pedidu ba Tribunal Rekursu hodi halo fiskalizasaun preventiva ba konstitusionalidade ba (alínea k) husi númeru 1 artigu 13 no númeru 2 artigu 17 no númeru 4 artigu 29.
Akórdaun Tribunal Rekursu deklara katak artigu 17 númeru 2 husi Dekretu Parlamentu Nasionál mak inkonstitusionál, tanba la respeita direitus ema nian ne’ebé previstu iha artigu 38 Konstituisaun RDTL kona-bá fó-sai dadus pessoais.
Tanba Akórdaun husi Tribunal Rekursu mak konsidera artigu 17, númeru 2 inkonstitusionál mak Prezidenti Repúblika tenke foti desizaun veta Dekretu ne’e no haruka fila ba Parlamentu Nasionál, iha loron 9 fulan Agostu 2021, akompaña ho kópia Akórdaun nian.
Parlamentu Nasionál halo fali apresiasaun ba Dekretu vetadu husi Prezidente Repúblika no deside hasai tiha artigu 17, númeru 2) no haruka mai Prezidente Repúblika iha loron 31fulan Agostu 2021.
Tanba la iha ona inkonstitusionalidade Prezidenti Repúblika promulga, iha 3 setembru 2021, Dekretu Parlamentu Nasionál ho númeru 43/V.
Tuir preámbulu ható husi Parlamentu Nasionál, alterasaun dahuluk ba Lei Resenseamentu Eleitoral halo hodi hadi’ak sistema resenseamentu eleitorál, liu husi teknólojia no inovasaun ne’ebé loke dalan atu identifika diakliu kada eleitór, ho risku erru ne’ebé ki’ik tebes.
Aleinde impresaun dijital, sei identifika eleitór ida-idak bazeia ba ninia karaterístika fízika (dadus biométrikus). Kartaun eleitór ida-idak sei iha mós “chip” eletróniku ho informasaun hotu-hotu kona-ba titular kartaun, mai kedas ho mekanismu seguransa ne’ebé garante katak sei la viola identidade eleitór nian. *Jos